Tere tulemast esimesse tundi! Täna tutvume kursuse eesmärkide ja reeglitega, et kindlustada, et meil kõigil oleksid vahvad ja turvalised tunnid.
Tunni käigus saavad õpilased teada, mis on infoühiskond, millised on selle peamised omadused ja miks on oluline mõista digilõhet ning e-teenuste rolli tänapäevases ühiskonnas. Tund sisaldab teoreetilist osa ja praktilisi ülesandeid, mis aitavad paremini mõista, kuidas infoühiskond mõjutab meie igapäevaelu ning milliseid väljakutseid ja võimalusi see pakub.
Plaan:
Selles Peatükis:
Ühiskonna mõiste
Ühiskond on inimeste kooselu vorm, kus kujunevad välja sotsiaalsed suhted ja institutsioonid. Ajalooliselt on ühiskonnad arenenud eri tüüpi mudeliteks, sõltuvalt sellest, millised majanduslikud ja sotsiaalsed tegevused on neis peamised. Siin on mõned peamised ühiskonna tüübid:
| agraarühiskond | industriaalühiskond/tööstusühiskond | postindustriaalne ühiskond |
| põlluharimine, karjakasvatus või kalapüük | tööstus ja ehitus | teenusepõhisus |
 |
 |
 |
Definitsioon: Infoühiskond
Infoühiskond on ühiskond, kus informatsioonil on keskne roll kõigis eluvaldkondades. Seda tüüpi ühiskond keskendub teabe kogumisele, jagamisele ja kasutamisele, mis võimaldab ühiskonnal tõhusamalt toimida ja areneda.
Infoühiskonna põhimõtted UNESCO ja Euroopa Liidu vaates:
Digilõhe on tehnoloogia kättesaadavuse ja kasutamisoskuste erinevustest tulenev sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. See lõhe võib tekkida järgmistes valdkondades:
| majanduslik lõhe | kasutatavuse lõhe | aktiivsuse lõhe |
| Osadel inimestel on võimalik osta endale arvuti, osadel mitte. Mida rikkam on inimene, seda suurem on tõenäosus, et ta soetab endale isikliku arvuti. | Inimesel on isiklik arvuti, aga ta ei oska või ei soovi seda kasutada, sest talle on paljud tegevused seal keerulised. | Inimesel on isiklik arvuti ja oskused, kuid ta ei kasuta kõike vajalikku. Näiteks saab igaüks luua omale veebilehe või liituda sotsiaalvõrgustikuga, aga paljud ei tee seda. |
 |
 |
 |
Eesti infoühiskonna tervise mõõtmiseks saab uurida Statistikaameti andmebaasi. Sealt leiab teavet seadmete kasutamise, interneti ligipääsu, e-kaubanduse kasutamise ja turvariskide kohta. Infoühiskonna seisundit saab hinnata, uurides, kui palju leibkondi kasutab arvuteid ja internetti, kui suur on juurdepääs kiirele internetile ning kuidas e-teenuseid kasutatakse.
Kuna infoühiskond seisneb nii informatsioonil kui ka teenustel, mis on kolinud elektroonilistesse kanalitesse, siis järgmises osas vaatleme lähemalt, mis on e-teenus ja milliseid tegevusi oma töös viib ellu teenusedisainer.
Definitsioon: E-teenus
E-teenus on elektrooniline teenus, mida pakutakse arvutivõrgu või kohaliku serveri kaudu. E-teenuste kasutamiseks on vaja tavaliselt kasutajatunnust ja parooli. Need teenused võimaldavad kasutajatel teha toiminguid interneti või mobiilside kaudu ilma füüsiliselt teenuseosutaja juurde minemata.
Näide: E-teenus
E-teenuseid pakuvad nii riik kui ka ettevõtted. Näiteks riiklikud e-teenused hõlmavad e-maksuametit, e-valimisi ja digiretsepte, samas kui ettevõtted pakuvad erinevaid teenuseid läbi internetipõhiste platvormide. Tuntud e-teenused hõlmavad sotsiaalmeediaplatvorme (Facebook, Instagram, YouTube), e-poode (Amazon, eBay, Aliexpress) ja pilveteenuseid nagu Google Drive ja Microsoft Office 365.
Teenusedisain
Teenusedisain on protsess, mille eesmärk on kujundada teenus selliselt, et see vastaks nii kasutajate kui ka teenuseosutajate vajadustele. Hea teenusedisain tähendab, et e-teenus on kasutajale mugav, intuitiivne ja tõhus. Olulised teenusedisaini aspektid on kasutajamugavus, ligipääsetavus, selge struktuur ja kiire toimimine.
Eestis on palju iduettevõtteid, kes arendavad erinevaid e-teenuseid. Siin on mõned tuntumad näited:
Need idufirmad on head näited Eesti e-teenuste arengust ja näitavad, kui suur osa meie igapäevaelust toimub läbi digitaalsete kanalite. Kes on Eesti uusi e-teenuseid pakkuvad iduettevõtjad?
Peatükk annab ülevaate
Andmete elukaar aitab mõista, kuidas andmed tekivad, mida nendega tehakse ja kuidas need lõppevad. Andmete elukaare mõistmine on oluline, et tagada andmete turvaline ja tõhus haldamine.
1. Kogumine või loomine: Andmete kogumine või loomine on esimene etapp, kus tekib uus andmete kogum. Näiteks küsitluse või uuringu teel kogutavad andmed vajavad hoolikat planeerimist. Enne isikuandmete kogumist tuleb alati taotleda vastavat luba. Siin luuakse andmestruktuur, nimetatakse failid ja määratakse nende versioonid. Oluline on tagada:
2. Töötlemine ja hoiustamine: Selles etapis andmeid töödeldakse ja hoitakse kindlas kohas. Töötlemisel tuleb andmed puhastada ja organiseerida. Neid saab avada mitmes keskkonnas, kombineerida teiste andmetega või visualiseerida. Andmete töötlemisel tuleb alati järgida turvanõudeid.
3. Jagamine: Andmeid võib jagada, näiteks avalikesse andmebaasidesse, kui selleks on luba. Jällegi tuleb tagada, et jagamisel kehtivad samad turvanõuded nagu varasemates etappides.
4. Arhiveerimine: Kui andmeid enam aktiivselt ei kasutata, arhiveeritakse need. See tähendab, et andmed säilitatakse tulevikus kasutamiseks, kuid neid ei töödelda enam igapäevaselt.
5. Kustutamine: Kustutatakse andmed, mis ei ole enam vajalikud ega kuulu arhiveerimisele.
Isikuandmed on andmed, mis võimaldavad füüsilist isikut otseselt või kaudselt tuvastada. Näiteks nimi, aadress, isikukood, fotod või sõrmejäljed.
Isikuandmeid jagatakse:
Näide isikuandmete alusel tuvastamisest: Kui nimekirjas on ainult üks Jaan Tamm, on tema nimi piisav isiku tuvastamiseks. Kui aga nimekirjas on mitmeid Jaan Tammesid, saab tuvastamiseks kasutada lisainfot, nagu isikukood või aadress, et eristada teda teistest nimekaimudest.
Oluline:
Isikuandmete kogumine, salvestamine ja töötlemine toimub paljudes valdkondades, sealhulgas ametivõimude, ettevõtete ja eraisikute poolt. Oluline on, et see tegevus toimub alati õigusliku aluse olemasolul. Isikuandmete töötlemiseks on mitmeid õiguslikke aluseid, nagu:
Alla 18-aastase isiku puhul peab andmete töötlemiseks loa andma lapsevanem või seaduslik eestkostja.
Definitsioon: andmeleke
Andmeleke tähendab, et ettevõttest viiakse ilma loata välja andmed, nt klientide kontaktandmed (nt telefoninumbrid, e-postiaadressid, pangaandmed). Andmeleke on võimalik kui ettevõte ei säilita andmeid turvaliselt. Tihti murtakse sisse ettevõtte veebilehele või serverisse ning pahalased saavad nii olulistele andmetele ligi. Andmelekke tulemusena varastatud andmeid võib kurjategija, kas proovida müüa tagasi ettevõttele endale, edastada kolmandale osapoolele (nt konkurentidele) või lihtsalt avalikult internetis levitada.
Teema: Andmed kui digiprügi
Mis on digiprügi? Digiprügi all mõeldakse andmeid, faile ja muud digitaalset infot, mis ei ole enam kasutuses ega kellelegi väärtuslikud. Selle hulka kuuluvad ka elektroonikaseadmed, mida enam ei kasutata. Selles peatükis keskendume digiprügile, mis koosneb andmetest – näiteks vananenud failid, andmebaasid, kasutamata programmid ja kasutajakontod.
Näited ja mõju keskkonnale: Kasutu digitaalne info ja failid võivad avaldada kahjulikku mõju loodusele. Näiteks:
Digiprügi probleemide märkamise hetked: Sageli ei mõelda digiprügile enne, kui tekib mõni probleem, näiteks:
Mõtted uute seadmete ja vana tehnika kohta: Liiga paljude seadmete omamine võib samuti olla probleem. Enne uue seadme ostmist tasub mõelda, kas see on vajalik, kui vana veel töötab. Vanad seadmed võiksid leida tee taaskasutusse või utiliseerimisele.
Miks digiprügi mure ignoreeritakse? Paljud inimesed ei tunne digiprügi probleemi tõsiselt, sest nad pole kogenud sellega seotud negatiivseid tagajärgi. Nad võivad uhkust tunda suure kõvaketta üle, kus on salvestatud palju filme ja muusikat. Samuti peetakse seda probleemiks, mis puudutab teisi riike, kus toodetakse ja utiliseeritakse elektroonikaseadmeid, mõtlemata, et digiprügi hõlmab ka enda seadmete ja harjumuste korrastamist.
Oluline:
Turvaline käitumine internetis on oluline oskus, mida õpetatakse juba varases kooliastmes. Kolmandas kooliastmes on õpilased juba teadlikud turvameetmetest nagu erinevate ja tugevate paroolide kasutamine ning võimalusel ka mitmeastmelise autentimise rakendamine. Samuti teatakse, et internetti üles laaditud või postitatud sisu on hiljem raske eemaldada, kuna see võib kiiresti levida ja jääda kättesaadavaks pikka aega.
Olulised küberhügieeni põhimõtted:
Allikad ja tugi:
Igal veebikeskkonnal on oma kasutusreeglid (või kasutusleping), millega iga kasutaja peab nõustuma konto loomisel. Need tingimused määratlevad nii kasutaja kui ka teenusepakkuja õigused ja kohustused. Konto loomisel ja kasutamisel on oluline uurida, milliseid privaatsusseadeid ja turvalisusmeetmeid keskkond pakub. Kui keskkond pakub võimalust muuta konto privaatseks või kasutada mitmeastmelist autentimist, tuleks need võimalused alati maksimaalseks turvalisuseks ära kasutada.
Kui tekib probleem või kahtlus kontoga, on oluline teada, kuidas sellest keskkonna haldajat teavitada. Iga sotsiaalmeedia keskkond pakub võimalusi, kuidas probleeme lahendada ja kasutajakogemust turvalisemaks muuta.
Enamasti on inimesed internetis heade kavatsustega – saada maailmast enam teada, õppida juurde uusi asju, teha legaalset äri. Kuid on inimesi, kes on internetis halbade kavatsustega. Uuringutega on välja selgitatud, et kogu inimgrupist 1-2% on halbade kavatsustega. Kui maailmas on 8 miljardit inimest, siis nendest 160 000 on pahalased. Interneti eripära on see, et pahalane, kes asub Aasias või Ameerikas, saab teha küberkuritegusid ka Eestis ning selleks ei ole vaja siia kohale sõita. Küberkuritegevuse hulka loetakse ka internetis narkootikumide müümist, lapspornograafiat ja internetipiraatlust.
Sellest videost saad vaadata, mida tähendab kalastamine ning kuidas pahalased töötavad.
Küberkuritegevus on Eestis viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. 2019. aastal puutus koguni 40% inimestestkokku andmete õngitsemisega. Levinumad küberkuriteod hõlmavad veebikontode hõivamist, investeerimiskelmusi ja valearvepettusi. Küberkelmid sihivad eelkõige 22–34 ja 55–64-aastaseid inimesi. Eesti ettevõtted moodustavad ohvritest ligikaudu kolmandiku, kusjuures üks küberkuritegu põhjustab keskmiselt 1346 euro suurust kahju, valearved aga tekitavad keskmiselt 3788 eurot kahju .
Eesti Pangaliit on toonud esile kõige levinumad petuskeemid Eestis. Täpsemat teavet nende kohta saab lehelt pettuseinfo.ee. Lisaks käsitleb ScamWatch küberpettusi ja nende erinevaid vorme, mida sageli kohtab üle maailma.
Erinevat liiki küberpettused
Selles peatükis käsitleme põhjalikumalt teemasid, nagu infovabadus, infosõda, reeglid infoühiskonnas, ning õpime tundma, kuidas leida usaldusväärseid allikaid ja kasutada õigeid otsingusõnu. Infoühiskonna mängureeglite tundmine ja järgimine aitab meil turvaliselt ja teadlikult internetti kasutada.
Infoühiskonna edukus sõltub tema kasutajatest. Mida rohkem on internetikasutajaid, seda kiiremini arenevad teenused ja uued tooted. Inimene saab interneti kaudu teha igapäevaseid toiminguid, nagu pangatoimingud, uudiste lugemine, õppimine ja töö, kodust lahkumata. Selleks, et kasutada erinevaid teenuseid, on vaja e-identiteeti, mida käsitlesime eelnevas peatükis. Näiteks Instagrami või TikToki kasutamiseks piisab kasutajanime loomisest, kuid e-identiteet on eriti oluline riigi poolt pakutavate teenuste kasutamisel.
Teenusepakkujad koguvad meie kohta andmeid, et pakkuda meile huvitavat sisu ja reklaame. See tekitab küsimuse: Kui palju peaks teenusepakkuja meist teadma? Internetikasutajatel on oluline, et nad ise otsustavad, kuidas nende andmeid kasutatakse. Sellest põhimõttest lähtuvad nii Eesti kui ka Euroopa Liit. Algselt loodi internet selleks, et tagada ligipääs vabale informatsioonile ja anda inimestele võimalus ise otsustada, millist sisu nad tarbivad.
Infovabadus — igaühe õigus ilma takistusteta vastu võtta, töödelda ning edastada üldiseks kasutuseks mõeldud informatsiooni. See hõlmab avaliku teabe kättesaadavust, tsensuuri puudumist ja eraelu kaitset.
Siiski on riike ja ettevõtteid, kes piiravad internetikasutajate õigusi ja ligipääsu informatsioonile. Eestis on internetivabadus tavaline, kuid mitmes riigis, nagu Hiina või Venemaa, tsenseeritakse teavet rangelt.
Näited tsensuurist:
Millised riigid on rohkem sõnavabamad kui teised, tuuakse välja Freedom House iga-aastases ajakirjandusvabaduse (aka pressivabadus) raportis, kus Eesti tõusis 2022. aastal 4. kohale (loe: ERR). Täpsemalt saab uurida asja järgmiselt kaardilt. See muutub oluliseks inimestele, kes reisivad palju või on otsustanud minna tööle teise riiki. Samamoodi aitab see mõista, et ka infoühiskonnas võib pidada sõdasid, mille eesmärk on info kaudu segaduse külvamine.
Infosõda ehk teabesõda on kahe või enama osapoole vaheline võitlus, kus keskseks relvaks on teabe levitamine ja selle kaudu elanikkonna mõjutamine. Infosõja eesmärk on inimeste mõtete ja käitumise suunamine, sageli nende endi teadmata. Infosõjas kasutatakse erinevaid vahendeid, sealhulgas trolle ja tehisreaalsust, et levitada väärinfot ja külvata segadust.
Infosõda — teabe suunatud edastamine, mille eesmärk on mõjutada inimeste teadvust ja muuta nende käitumist, mitte vallutada territooriumi.
Infosõda on sõda, mille eesmärk ei ole mitte territooriumi hõivamine, vaid inimeste, nende mõtete ja väärtushinnangute suunamine – olenemata sellest, kus territooriumil need inimesed elavad (Vikipeedia, Infosõda). Infosõja relvadena kasutatakse inimesi ja ka trolle ning tehisreaalsust, kes jagavad väärinfot edasi ja külvavad segadust. Kuna vahel ei oska ka meedias töötavad inimesed teha vahet õigel ja väärinfol, siis võib ka meedias ilmuda uudiseid, mis ei ole tõde.
Infosõda (ERR) portaalis – õppijatele lihtsam video tunnis vaatamiseks!
Infosõja raames jagatakse mitmesugust väärinfot, mida tuleb osata eristada.
Internet ei ole vabaduseta ala – seal kehtivad nii seadused kui ka kirjutamata eetilised reeglid. Eesti kodanikud peavad järgima põhiseaduses sätestatud õigusi ja kohustusi. Samuti on olemas karistusseadustik, mis sätestab trahvid ja karistused internetikuritegude eest, näiteks:
Näiteid: Karistusseadustiku paragraafide näiteid
Näide ühest loost, kuidas kogemata võidakse sattuda pahandustesse, teadmata, et see on keelatud. Teenustõkkerünnakut korraldavad ka kräkkerid. Kes on kräkker, saad teada hiljem.
Lisaks riigi seadustele on olemas kasutustingimused, mida peab järgima, kui loome endale kontosid erinevates keskkondades, nagu Facebook või Instagram. Kasutustingimused määravad kindlaks, kuidas teenust kasutada, ja mida teenusepakkujad võivad meie andmetega teha.
Interneti avatus tähendab ka seda, et seal liigub palju väärinfot. Seetõttu on oluline osata leida ja hinnata usaldusväärseid allikaid. Selleks on mitmeid võimalusi:
Lisaks on oluline alati kontrollida, kas kasutatav teave pärineb eksperthinnanguga allikatest või ametlikest allikatest, nagu valitsuse veebilehed või usaldusväärsed uudisteportaalid.
Infoühiskonnas orienteerumine nõuab teadlikkust reeglitest, oskust eristada tõest infot valest ning arusaama, kuidas kaitsta oma isikuandmeid ja austada teiste inimeste õigusi. Internet on koht, kus vabadus ja vastutus peavad olema tasakaalus. Õigete otsingumeetodite ja usaldusväärsete allikate abil saame vältida valeinfo lõksu sattumist ning olla edukad infoühiskonna liikmed.
Peatükk annab ülevaate erinevatest ökosüsteemidest suhtluseks ja koostööks internetist:
Tänapäeval pakuvad maailma suurimad IT-ettevõtted nagu Google, Microsoft ja Apple igaüks oma komplekti veebipõhistest suhtlus- ja sisuloome teenustest, mille abil saavad kasutajad koostöös luua veebipõhiseid materjale ehk veebisisu.
Tüüpilised suhtlus- ja sisuloome teenused on:
Ühe ettevõtte poolt loodud teenused ühilduvad omavahel hästi ning moodustavad ühtse tööriistakomplekti (i.k. suite või ka workspace), mida mõnikord nimetatakse ka digitaalseks ökosüsteemiks. Kahe erineva ettevõtte ökosüsteemide vahel ei pruugi täielik ühilduvus olla tagatud, näiteks Google Docs abil koostatud tekstidokumendi või esitluse kujundus võib Apple ökosüsteemi üleviimisel (ehk eksportimisel) saada rikutud.
Nii Google´i, Microsoft´i, Apple´i kui ka teistel taoliste veebitööriistade pakkujatel on ka oma võimsad ja turvalised andmekeskused üle kogu maailma, kus hoitakse kasutajate loodud veebisisu. Kui sa laadid oma esitluse Google´i või Microsoft´i veebikausta, siis tegelikult ei tea keegi, millisel serveril see päriselt paikneb. Nendes andmekeskustes paiknevaid võimsaid internetiservereid koos tarkvaraga nimetatakse mõnikord ka pilveplatvormiks. Kui kool ei taha osta ja üleval hoida oma internetiserverit (nt kooli kodulehe pidamiseks ja digitaalse dokumentatsiooni säilitamiseks), siis võib selle asemel majutada need teenused Google´i, Microsoft´i või mõnele muule pilveplatvormile. Allpool on fotod ühest Google´i andmekeskusest USAs Iowa osariigis.
Euroopa Liidus kehtivate andmekaitse reeglite kohaselt ei tohi õpilaste privaatseid andmeid säilitada serveritel, mis ei paikne Euroopa Liidu territooriumil.
Tallinna lähedalt asub Baltikumi suurim andmekeskus Greenergy Data Center, vaata selle tutvustust siin.
Põhimõisted
Google’il on loodud palju rakendusi erinevate suhtlusülesannete täitmiseks, alates meilidest ja projektihaldusvahenditest lõpetades videokonverentside läbiviimisega. Vahendite kasutamiseks on vaja Google’i kontot, mis on seotud Gmailiga. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist. Arvestama peab sellega, et kõik Google’i ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Google’i kontoga ja info asub Google’i serveriruumides.
Microsofti ökosüsteem on alguse saanud Windowsi operatsioonisüsteemist ja vajab kasutamiseks Microsoft´i kontot. Arvestama peab sellega, et kõik Microsofti ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Microsoft´i kontoga ja info asub Microsoft´i serveriruumides.
Apple pakub oma teenuseid kinnises keskkonnas. Apple’i tarkvara kasutamiseks on vajalik nende enda riistvara sülearvutite (Macbookid) ja telefonide (iPhone’id) näol. Tarkvara on kasutatav Apple’i operatsioonisüsteemis Os X ja vajab kasutamiseks kasutajat Apple ID. Arvestama peab sellega, et kõik Apple’i ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Apple ID kontoga ja info asub nende serveriruumides.
FLOSS ehk vabalt kasutatav avatud lähtekoodiga tarkvara (Free/Libre and Open Source Software) on tarkvara, mida saab vabalt kasutada, muuta, levitada ja täiustada vastavalt selle litsentsi tingimustele. Mõned olulised põhimõtted, mis iseloomustavad avatud lähtekoodiga tarkvara, hõlmavad järgmist:
Mõned tuntud näited avatud lähtekoodiga tarkvarast on Linuxi operatsioonisüsteem, Apache HTTP Server, Mozilla Firefoxi veebibrauser, MySQL andmebaas ja paljud teised.
| Microsoft | Apple | FLOSS | ||
| Meilivahetus | Gmail | Outlook | Mitmed, näiteks Thunderbird | |
| Kalender | Google Calendar | Outlook | iCloud Calendar | Mitmed, näiteks Tunderbird |
| Dokumendihaldus | Google Drive | Microsoft Office Suite ja Onedrive | iWork Suite ja iCloud | Mitmed, näiteks Open Office ja Nextcloud |
| Videokõned ja vestlus |
Google Meet ja Chat | Microsoft Teams | Facetime ja Messages | Mitmed, näiteks Signal, Telegram |
| Ülesannete haldamine | Google Tasks, Keep ja Jamboard | Microsoft Planner ja Project | Reminders ja Notes | Mitmed, näiteks Joplin |
