Empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks, mis tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesi või otsitakse vastust uurimisküsimusele. Saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisküsimusest
lähtudes.

Empiirilise uurimuse puhul eristatakse tavaliselt kahte olulist etappi:
1. uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid (mida töö autor on teinud);
2. uurimise käigus saadud tulemused ning neist tehtud järeldused ja üldistused (teiste poolt tehtu ja töö autori poolt tehtu võrdlus).

Kui töös kasutatakse andmete töötlemisel andmetöötlust, tuleb viidata  andmetöötlusprogrammidele ja esitada tulemuste korrektne tõlgendus. Probleemide käsitlemine uurimistöö põhiosas peab olema võimalikult terviklik ja süsteemne.
Kindlasti tuleb kasutatavat metoodikat põhjalikult ja samm-sammult lahti kirjutada.

 

Kvantitatiivse uuringu tulemusi saab tavaliselt väljendada arvudes ja kvalitatiivse uuringu tulemuseks on kirjeldav tekstiline teave. Küsitlustes ja küsimustes on peamiselt nn avatud küsimused, millele vastaja saab vastata täpselt oma soovi kohaselt. Avatud küsimustele antud vastuseid saab kasutada uurimistöö rikastamiseks autentsete tsitaatidega.

Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringumeetodid ei välista üksteist ning neid võib edukalt kasutada samas uurimuses. Näiteks võib hankida teavet küsimustikuga, kus on nii avatud kui suletud küsimused või otsida vastust oma uuringu küsimusele kasutades küsitlust ja intervjuusid.

Loodusteaduslikud uurimused

Kirjandusallikate kasutamine

• Teatmeteosed (entsüklopeediad [üld-, eriala], leksikonid, käsiraamatud)
• Raamatud
  • Kogumikud
  • Väitekirjad
  • Statistikaväljaanded, aastaraamatud
• Ajakirjad
  • Teaduslikud
  • Populaarteaduslikud
• Raamatukogude infoallikad

Valmisandmestike kasutamine

• ametlik statistika
• andmebaasid
• arhiivid
• muud dokumendikogud

Võimalikud empiirilise uuringu läbiviimise meetodid on järgmised:

• Kirjalik küsitlus: testimine, ankeetküsitlus.
• Suuline küsitlus: vestlus, intervjuu.
• Vaatlus: inimeste, taimede, loomade, ilmastiku, katsete jälgimine ja muutuste fikseerimine.
• Eksperiment: keemiline, füüsiline või muu teaduslik katse püstitatud hüpoteesi kontrollimiseks. Eksperimendi ehk katse korral jälgitakse uurija käivitatud protsesse. Katsed võivad olla füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, tehnilised, keemilised jne. Usutavuse tagamiseks kasutatakse korduvkatsete seeriaid või kontrollkatseid.
• Võrdlus: kahe või enama objekti või subjekti võrdlev analüüs. Kahe või enama objekti/subjekti võrdlev analüüs annab võimaluse leida seadusepärasusi ja teaduslikke seoseid.
• Mõõtmine: loodusnähtuste puhul annab täpseid andmeid loodusprotsesside ja seadusepärasuste kohta.
• Sisuanalüüs: hea meetod ajalooliste ja muude teemade puhul loogiliste ja huvitavate seoste leidmiseks, allikate võrdlemiseks ning arhiivmaterjalide uurimiseks.
• Matemaatiline analüüs: kasutatakse matemaatiliste uurimisküsimuste uurimiseks.

Teised andmete kogumise meetodid

• Loendamine
• Mõõtmine
• Dokumenteerimine
• Koondandmete kogumine
• Struktureeritud küsitlus või vestlus
• Poolstruktureeritud küsitlus või vestlus
• Struktureerimata vestlus
• Võimekus ja sooritustestid
• Psühholoogilised ja sotsiaalsed testid
• Psühho- v. sotsiomeetriatest
• Päevikud
• Sekundaaraines (nt. dokumentatsioon)
• Andmete lugemine andurilt

Töö sekundaarse ainestikuga

■ Koosolekute, eksamite jms. protokollid, ametikirjad, kooli dokumentatsioon,
listivestlused …
■ Tekstianalüüs, kontentanalüüs, diskursuse analüüs
■ Mitme meetodi triangulatsioon valiidsuse tõstmise vahendina

Dokumendianalüüs

Dokument on teabekandjale jäädvustatud teabe tervik, mis on loodud või saadud isiku(te) tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks (Wikipedia). Lihtsamalt öeldes on dokument on ükskõik milline inimese poolt salvestatud mõte, tegevus või looming. Dokumendid võivad olla kirjutatud või visuaalsed. Üldiselt on dokumendid olemas juba enne uurimist.

Näited: kirjad, päevikud, kaardid, käsikirjad, vanad õpikud, koosolekute protokollid, fotod, e-mailid, kodulehed, plakatid, wikid, blogid, filmid, audiofailid jne.

Dokumendianalüüsi etapid:

1. Mida soovite teada saada?
2. Kus ja millisel kujul (originaalid/koopiad) saate dokumente kasutada?
3. Koostage dokumentide uurimise plaan/tabel.
4. Uurige dokumente, kirjutage üles tulemused.

Näide:

Uurimisküsimus: Kuidas on põhikooli ja gümnaasiumi õppekavasse sisse kirjutatud IKT?

Dokument: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava

Dokumentide läbitöötamine:

1. IKT-ga seotud mõistete märgistamine.

2. Leitud IKTga seotud mõistete analüüsimine ja rühmitamine.

3. Kokkuvõte

Eksperiment

Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks (Wikipedia). Eksperimendi käigus mõõdetakse reaktsiooni eksperimentaatori etteantud stiimulile. Eksperiment võib olla laboratoorne (katseisikud teadlikud, keskkond erineb igapäevasest) või loomulik (katseisikud ei ole teadlikud, loomulik keskkond).

Eksperiment erineb vaatlusest selle poolest, et uuritavat objekti või nähtust mõjutatakse uuringute kaudu või kutsutakse nähtus kindlates tingimustes ise esile.

Uurimuslikeks katseteks on näiteks

• erinevatele ilmaoludele sobivate suusamäärete kindlakstegemine
• säästulampide valgusviljakuse võrdlemine hõõglambi valgusviljakusega
• toiduretsepti praktiline väljatöötamine
• uue õppematerjali sobivuse kontrollimine
• rollimäng õpilaste seas

Katsete puhul tuleb võimaluse korral kasutada kontrollgruppi. Kui eksperimendi käigus uurimisalust objekti või nähtust mõjutatakse, siis mõju väljaselgitamiseks tuleb jälgida/mõõta ka selliseid objekte või nähtusi, mida ei mõjutata.

Ühe grupi eksperiment:

X__O Tehakse ära katse ja siis mõõdetakse

O1__X__O2 Mõõdetakse enne katset, tehakse katse ja pärast katset jälle mõõdetakse

Kahe grupi eksperiment:

Ühte gruppi mõjutatakse (eksperimentaalgrupp) ja teist ei mõjutata (kontrollgrupp). Mõõtmised tehakse mõlemas grupis.

Eksperimendi etapid:

1. Eksperimendi kava.
2. Valimi valik.
3. Kuidas kogutakse andmed.
4. Mõõtmised ja eksperiment.

Näide

Ühele klassile näidatakse vägivaldset filmi. Teisele ei näidata. Vaadeldakse mõlema klassi õpilaste käitumist enne ja pärast.

Mõõtmine

Mõõtmine on mõõdetava suuruse väärtuse kindlakstegemine. Mõõtmise käigus võrreldakse uuritavat suurust teadaolevaga (mõõtühikuga). Mõõtmine on kvantitatiivne uurimismeetod.

Uurimistulemuste usaldatavuse tõstmiseks tuleb võimaluse korral teha kordusmõõtmisi.

Kindlasti tuleb hinnata ka mõõtmistulemuste usaldusväärsust. Seda saab teha mõõtemääramatuse (vanemas kirjanduses mõõtmisvea) hindamise kaudu. Mõõtemääramatuse hindamiseks on välja töötatud spetsiaalsed meetodid.

Füüsikalisi suurusi saab mõõta selleks valmistatud spetsiaalsete mõõteriistadega, kuid mõõta saab ka mittefüüsikalisi suurusi nagu inimese intellektitaset või temperamenditüüpi. Viimaste puhul on mõõtevahendiks teaduslikult kontrollitud testid. Teaduslikes uuringutes kasutatavad mõõtevahendid (ka testid) peavad olema kontrollitud (taadeldud).

Mõõtmisteks on näiteks

• tahvli pinna valgustatuse mõõtmine
• kartulite nitraadisisalduse määramine
• kehakaaluindeksi leidmine
• õpilase intelligentsustademe mõõtmine IQ testi abil
• tarbijahinnaindeksi kindlakstegemine

Päevikumeetod

Päevikumeetod seisneb selles, et uuritavatele inimestele antakse selleks spetsiaalselt vormistatud vihik, kuhu nad regulaarselt sissekandeid teevad.

Päevikumeetodil uuritakse näiteks

• vaba aja sisustamist
• eluviiside tervislikkust
• telesaadete eelistusi

Prktilise töö puhul uurimismeetodit ei ole, kuid hiljem kirjeldatakse töös erinevaid töö valmimise meetodeid.

---

Allikad

ANDMEKOGUMISMEETODID

Maadvere, Ingrid (2012). Andmekogumismeetodid

Laanpere, Mart  (2009). Uurimistöö meetodid

TALLINNA PAE GÜMNAASIUM (2017). Lisa 4. Uurimistöös kasutatavate uurimismeetodite tutvustu

Tallinna Ülikool (2017). Empiirilineuurimus

Uurimismeetodid