Selles peatükis käsitleme põhjalikumalt teemasid, nagu infovabadus, infosõda, reeglid infoühiskonnas, ning õpime tundma, kuidas leida usaldusväärseid allikaid ja kasutada õigeid otsingusõnu. Infoühiskonna mängureeglite tundmine ja järgimine aitab meil turvaliselt ja teadlikult internetti kasutada.
Infoühiskonna edukus sõltub tema kasutajatest. Mida rohkem on internetikasutajaid, seda kiiremini arenevad teenused ja uued tooted. Inimene saab interneti kaudu teha igapäevaseid toiminguid, nagu pangatoimingud, uudiste lugemine, õppimine ja töö, kodust lahkumata. Selleks, et kasutada erinevaid teenuseid, on vaja e-identiteeti, mida käsitlesime eelnevas peatükis. Näiteks Instagrami või TikToki kasutamiseks piisab kasutajanime loomisest, kuid e-identiteet on eriti oluline riigi poolt pakutavate teenuste kasutamisel.
Teenusepakkujad koguvad meie kohta andmeid, et pakkuda meile huvitavat sisu ja reklaame. See tekitab küsimuse: Kui palju peaks teenusepakkuja meist teadma? Internetikasutajatel on oluline, et nad ise otsustavad, kuidas nende andmeid kasutatakse. Sellest põhimõttest lähtuvad nii Eesti kui ka Euroopa Liit. Algselt loodi internet selleks, et tagada ligipääs vabale informatsioonile ja anda inimestele võimalus ise otsustada, millist sisu nad tarbivad.
Infovabadus — igaühe õigus ilma takistusteta vastu võtta, töödelda ning edastada üldiseks kasutuseks mõeldud informatsiooni. See hõlmab avaliku teabe kättesaadavust, tsensuuri puudumist ja eraelu kaitset.
Siiski on riike ja ettevõtteid, kes piiravad internetikasutajate õigusi ja ligipääsu informatsioonile. Eestis on internetivabadus tavaline, kuid mitmes riigis, nagu Hiina või Venemaa, tsenseeritakse teavet rangelt.
Näited tsensuurist:
Millised riigid on rohkem sõnavabamad kui teised, tuuakse välja Freedom House iga-aastases ajakirjandusvabaduse (aka pressivabadus) raportis, kus Eesti tõusis 2022. aastal 4. kohale (loe: ERR). Täpsemalt saab uurida asja järgmiselt kaardilt. See muutub oluliseks inimestele, kes reisivad palju või on otsustanud minna tööle teise riiki. Samamoodi aitab see mõista, et ka infoühiskonnas võib pidada sõdasid, mille eesmärk on info kaudu segaduse külvamine.
Infosõda ehk teabesõda on kahe või enama osapoole vaheline võitlus, kus keskseks relvaks on teabe levitamine ja selle kaudu elanikkonna mõjutamine. Infosõja eesmärk on inimeste mõtete ja käitumise suunamine, sageli nende endi teadmata. Infosõjas kasutatakse erinevaid vahendeid, sealhulgas trolle ja tehisreaalsust, et levitada väärinfot ja külvata segadust.
Infosõda — teabe suunatud edastamine, mille eesmärk on mõjutada inimeste teadvust ja muuta nende käitumist, mitte vallutada territooriumi.
Infosõda on sõda, mille eesmärk ei ole mitte territooriumi hõivamine, vaid inimeste, nende mõtete ja väärtushinnangute suunamine – olenemata sellest, kus territooriumil need inimesed elavad (Vikipeedia, Infosõda). Infosõja relvadena kasutatakse inimesi ja ka trolle ning tehisreaalsust, kes jagavad väärinfot edasi ja külvavad segadust. Kuna vahel ei oska ka meedias töötavad inimesed teha vahet õigel ja väärinfol, siis võib ka meedias ilmuda uudiseid, mis ei ole tõde.
Infosõda (ERR) portaalis – õppijatele lihtsam video tunnis vaatamiseks!
Infosõja raames jagatakse mitmesugust väärinfot, mida tuleb osata eristada.
Internet ei ole vabaduseta ala – seal kehtivad nii seadused kui ka kirjutamata eetilised reeglid. Eesti kodanikud peavad järgima põhiseaduses sätestatud õigusi ja kohustusi. Samuti on olemas karistusseadustik, mis sätestab trahvid ja karistused internetikuritegude eest, näiteks:
Näiteid: Karistusseadustiku paragraafide näiteid
Näide ühest loost, kuidas kogemata võidakse sattuda pahandustesse, teadmata, et see on keelatud. Teenustõkkerünnakut korraldavad ka kräkkerid. Kes on kräkker, saad teada hiljem.
Lisaks riigi seadustele on olemas kasutustingimused, mida peab järgima, kui loome endale kontosid erinevates keskkondades, nagu Facebook või Instagram. Kasutustingimused määravad kindlaks, kuidas teenust kasutada, ja mida teenusepakkujad võivad meie andmetega teha.
Interneti avatus tähendab ka seda, et seal liigub palju väärinfot. Seetõttu on oluline osata leida ja hinnata usaldusväärseid allikaid. Selleks on mitmeid võimalusi:
Lisaks on oluline alati kontrollida, kas kasutatav teave pärineb eksperthinnanguga allikatest või ametlikest allikatest, nagu valitsuse veebilehed või usaldusväärsed uudisteportaalid.
Infoühiskonnas orienteerumine nõuab teadlikkust reeglitest, oskust eristada tõest infot valest ning arusaama, kuidas kaitsta oma isikuandmeid ja austada teiste inimeste õigusi. Internet on koht, kus vabadus ja vastutus peavad olema tasakaalus. Õigete otsingumeetodite ja usaldusväärsete allikate abil saame vältida valeinfo lõksu sattumist ning olla edukad infoühiskonna liikmed.
Peatükk annab ülevaate erinevatest ökosüsteemidest suhtluseks ja koostööks internetist:
Tänapäeval pakuvad maailma suurimad IT-ettevõtted nagu Google, Microsoft ja Apple igaüks oma komplekti veebipõhistest suhtlus- ja sisuloome teenustest, mille abil saavad kasutajad koostöös luua veebipõhiseid materjale ehk veebisisu.
Tüüpilised suhtlus- ja sisuloome teenused on:
Ühe ettevõtte poolt loodud teenused ühilduvad omavahel hästi ning moodustavad ühtse tööriistakomplekti (i.k. suite või ka workspace), mida mõnikord nimetatakse ka digitaalseks ökosüsteemiks. Kahe erineva ettevõtte ökosüsteemide vahel ei pruugi täielik ühilduvus olla tagatud, näiteks Google Docs abil koostatud tekstidokumendi või esitluse kujundus võib Apple ökosüsteemi üleviimisel (ehk eksportimisel) saada rikutud.
Nii Google´i, Microsoft´i, Apple´i kui ka teistel taoliste veebitööriistade pakkujatel on ka oma võimsad ja turvalised andmekeskused üle kogu maailma, kus hoitakse kasutajate loodud veebisisu. Kui sa laadid oma esitluse Google´i või Microsoft´i veebikausta, siis tegelikult ei tea keegi, millisel serveril see päriselt paikneb. Nendes andmekeskustes paiknevaid võimsaid internetiservereid koos tarkvaraga nimetatakse mõnikord ka pilveplatvormiks. Kui kool ei taha osta ja üleval hoida oma internetiserverit (nt kooli kodulehe pidamiseks ja digitaalse dokumentatsiooni säilitamiseks), siis võib selle asemel majutada need teenused Google´i, Microsoft´i või mõnele muule pilveplatvormile. Allpool on fotod ühest Google´i andmekeskusest USAs Iowa osariigis.
Euroopa Liidus kehtivate andmekaitse reeglite kohaselt ei tohi õpilaste privaatseid andmeid säilitada serveritel, mis ei paikne Euroopa Liidu territooriumil.
Tallinna lähedalt asub Baltikumi suurim andmekeskus Greenergy Data Center, vaata selle tutvustust siin.
Põhimõisted
Google’il on loodud palju rakendusi erinevate suhtlusülesannete täitmiseks, alates meilidest ja projektihaldusvahenditest lõpetades videokonverentside läbiviimisega. Vahendite kasutamiseks on vaja Google’i kontot, mis on seotud Gmailiga. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist. Arvestama peab sellega, et kõik Google’i ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Google’i kontoga ja info asub Google’i serveriruumides.
Microsofti ökosüsteem on alguse saanud Windowsi operatsioonisüsteemist ja vajab kasutamiseks Microsoft´i kontot. Arvestama peab sellega, et kõik Microsofti ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Microsoft´i kontoga ja info asub Microsoft´i serveriruumides.
Apple pakub oma teenuseid kinnises keskkonnas. Apple’i tarkvara kasutamiseks on vajalik nende enda riistvara sülearvutite (Macbookid) ja telefonide (iPhone’id) näol. Tarkvara on kasutatav Apple’i operatsioonisüsteemis Os X ja vajab kasutamiseks kasutajat Apple ID. Arvestama peab sellega, et kõik Apple’i ökosüsteemis kasutatav info on isikustatult seotud vastava Apple ID kontoga ja info asub nende serveriruumides.
FLOSS ehk vabalt kasutatav avatud lähtekoodiga tarkvara (Free/Libre and Open Source Software) on tarkvara, mida saab vabalt kasutada, muuta, levitada ja täiustada vastavalt selle litsentsi tingimustele. Mõned olulised põhimõtted, mis iseloomustavad avatud lähtekoodiga tarkvara, hõlmavad järgmist:
Mõned tuntud näited avatud lähtekoodiga tarkvarast on Linuxi operatsioonisüsteem, Apache HTTP Server, Mozilla Firefoxi veebibrauser, MySQL andmebaas ja paljud teised.
| Microsoft | Apple | FLOSS | ||
| Meilivahetus | Gmail | Outlook | Mitmed, näiteks Thunderbird | |
| Kalender | Google Calendar | Outlook | iCloud Calendar | Mitmed, näiteks Tunderbird |
| Dokumendihaldus | Google Drive | Microsoft Office Suite ja Onedrive | iWork Suite ja iCloud | Mitmed, näiteks Open Office ja Nextcloud |
| Videokõned ja vestlus |
Google Meet ja Chat | Microsoft Teams | Facetime ja Messages | Mitmed, näiteks Signal, Telegram |
| Ülesannete haldamine | Google Tasks, Keep ja Jamboard | Microsoft Planner ja Project | Reminders ja Notes | Mitmed, näiteks Joplin |
B) Pealkiri 1:
C) Võõrsõnade stiil:
D) Pealkirjade nummerdamine:
E) Lisa sisukord:
F) Tiitelleht:
G) Leheküljenumbrid:
H) Päis:
I) Piltide pealdised:
J) Õigekirja kontroll:
Informatsiooni otsimine on iga uurimistöö ja projekti lahutamatu osa. Tähtis on, et otsitav informatsioon oleks kvaliteetne ja usaldusväärne. Allpool on toodud juhised, kuidas otsida ning hinnata infot, et tagada selle kasutusväärsus akadeemilistes ja praktilistes töödes.
.org, .gov, ja .edu domeenid on tavaliselt usaldusväärsed, kuna need kuuluvad ametlikele organisatsioonidele, valitsusele või ülikoolidele.Oluline meeles pidada uurimistööde puhul:
Uurimistöö puhul on alati oluline hinnata allikaid põhjalikult ja kasutada vaid usaldusväärseid ja tõenditel põhinevaid allikaid.
Sammud, mida pead tegema:
Kui kõik sammud on tehtud, on ülesanne täidetud!
Turvaaudit on süsteemi ja toimingute sõltumatu läbivaatus ja uurimine, mille eesmärk on tagada, et kõik toimingud vastavad infoturbe standarditele ja reeglitele.
Igas ettevõttes on oluline tagada, et teenused oleksid kliendile turvalised ja töötajatel oleks ohutu oma tööd teha. Selleks on vajalik infoturbejuht, kelle ülesanne on koostada ja rakendada infoturbe reeglid. Kui infoturbejuhti ei ole, siis vastutab selle eest IT-juht. Kui ka IT-juhti ei ole, tegeleb sellega organisatsiooni juht või omanik.
Infoturbejuhi töö tulemusena on infoturbepoliitika edukalt rakendatud, infoturberiskid kaardistatud ja informatsioonisüsteemid maksimaalselt turvalised.
Kodune turvaaudit hõlmab meie ümbruse, tegevuste ja käitumise märkamist, samuti nende tagajärgede teadvustamist. Oluline on, et kodudes mõistetaks, kuidas tehnika kasutamine mõjutab meie turvalisust. Näiteks võib halvasti konfigureeritud WiFi-ruuter tuua külla kutsumata külalisi.
FAIL: isiklik_turvaaudit
