Kolmandiku reegli eesmärk on vältida objekti sattumist keskele. See tähendab, et paiguta pildistatav objekt huvipunkti lähedale. Jälgi järgmisi pilte ning leia kuhu on huvipunktid paigutatud (fotod pärinevad aadressilt www.mac-on-campus.com).
Viidata tuleb kõigile ideedele, andmetele ja materjalidele, mida ei ole autor ise loonud. Täpsemalt:
Erand: Viitama ei pea üldteada faktidele (nt “vesi keeb 100 °C juures”) ega omaenda ideedele või järeldustele.
Viitamisel kasutatakse standardset süsteemi, kus sulgudesse märgitakse autori perekonnanimi, avaldamise aasta ja vajadusel leheküljenumber. Selle süsteemi järgi peab iga viide olema täpselt jälgitav.
Kui kasutad ühe autori kirjutatud teost:
Näide:
“Looduskeskkond on viimase sajandi jooksul drastiliselt muutunud” (Hint 1999: 220).
Kui kasutatud on kahe autori kirjutatud raamat:
Näide:
“Immuunsüsteem kaitseb organismi haiguste eest” (Tartes ja Viikmaa 2008: 89).
Kolme või enama autori puhul kirjutatakse esimese autori nimi ja sellele järgneb “jt” (mis tähendab “ja teised”):
Näide:
“Loodusõpetuse õpetusmeetodid on pidevas arengus” (Jänes-Kapp jt 2005: 89).
Kui autor puudub, kasutatakse pealkirja või selle esimest sõna. Kui avaldamisaasta pole teada, kasutatakse käesolevat aastat:
Näide:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava 2023).
Kui viidatud autori nimi on tekstis juba välja toodud, lisatakse sulgudesse vaid aasta ja leheküljenumber:
Näide:
Hint (1999: 220) kirjutab, et looduskeskkonna muutused on mõjutanud kultuuri.
Kui viidatakse mitmele allikale korraga, eraldatakse viited semikooloniga ja järjestatakse aastate järgi:
Näide:
(Aavik 1924; Erelt 2004; Veski 1958).
Kõik tekstis viidatud allikad peavad olema koondatud töö lõppu kasutatud allikate loetellu. Selle korrektne vormistamine on sama oluline kui viitamine tekstis.
Internetiallikate viitamisel on väga oluline, et kasutatud lingid oleksid täpsed ja viiksid otse sellele konkreetsele lehele või dokumendile, kust sa oma materjali hankisid. Lingid, mis viivad näiteks ainult üldisele veebisaidile (nt organisatsiooni avalehele), ei ole piisavad ja võivad tekitada segadust.
Eesmärk: Õppida analüüsima ja korrektselt viitama olemasolevat teksti.
Näide tehtud tööst:

Eesmärk: Õppida teadusartikleid otsima ja saadud teavet korrektselt viitama.
Näide tehtud tööst:
Luua loov ja unikaalne jõulu- või uusaastateemaline postkaart või plakat, mida saab hiljem välja printida ja jagada pere, sõprade või õpetajatega. Kasutame selleks kaasaegseid tööriistu, sealhulgas AI-põhiseid generaatorid ja disainiprogrammi Canva.
Kvaliteetse ja meeldejääva postkaardi või plakati loomine ei sõltu ainult kasutatavast tehnoloogiast või tööriistadest. Oluline on loojapoolne nägemus ja oskus kompositsiooni kujundada nii, et see räägiks lugu ja mõjuks vaatajale.
Hea kompositsioon:
Kuigi loovus tähendab sageli reeglite rikkumist, on oluline esmalt reegleid tunda, et osata neid teadlikult kasutada. Üks tõhusamaid kompositsioonitehnikaid on kolmandiku reegel.

Kolmandiku reegel (Rule of Thirds) on lihtne, kuid tõhus viis muuta postkaart või plakat visuaalselt meeldivaks:

Näiteks:

Pea meeles: Kompositsiooni reeglid ei piira loovust – need juhatavad, kuidas luua visuaalselt köitvat ja tasakaalus disaini. Alustades reeglitest saad kujunduse muuta isikupäraseks ja ainulaadseks. 🎨✨
Kolmandiku reegli eesmärk on vältida objekti sattumist keskele. See tähendab, et paiguta pildistatav objekt huvipunkti lähedale. Jälgi järgmisi pilte ning leia kuhu on huvipunktid paigutatud (fotod pärinevad aadressilt www.mac-on-campus.com).
1. Jõulupostkaart:
2. Uusaastapostkaart:
3. Jõuluteemaline plakat:
4. Uusaastateemaline plakat:
Lase loovusel lennata ja loo postkaarte ning plakateid, mis jäävad kõigile kauaks meelde!