Jätka loovtöö teoreetilise osa kirjutamist ja koosta sissejuhatus. Laadi töö üles OneDrive’i ning veendu, et juhendajal on dokumendile ligipääs.
Loading...
Loovtöö on uurimuslik või praktiline töö, kus valid huvitava teema, analüüsid seda ja teed järeldusi. Selguse ja korrektse vormistuse tagamiseks tuleb järgida kindlat struktuuri ja reegleid.
Loovtöö koosneb järgmistest osadest:
✔ Tiitelleht – töö esikaas olulise infoga.
✔ Sisukord – töö osade loetelu koos lehekülgede numbritega.
✔ Sissejuhatus – lühike ülevaade teemast ja valiku põhjendus.
✔ Põhiosa – teema analüüs, arutelu ja tulemused.
✔ Kokkuvõte – kokkuvõtlikud järeldused ja vastused alguses püstitatud küsimustele.
✔ Kasutatud allikad – usaldusväärsed teaduslikud ja akadeemilised materjalid.
✔ Lisad (kui vaja) – ankeedid, tabelid, graafikud, pildid jne.
Tiitelleht peab sisaldama järgmisi andmeid:
📌 Kooli nimi
📌 Autori ees- ja perekonnanimi
📌 Töö pealkiri
📌 Töö liik (Loovtöö)
📌 Juhendaja nimi
📌 Koht ja aasta
Sisukord kajastab töö struktuuri ja lehekülgede numbreid. Kõige parem on see koostada töö kirjutamise lõpus, kui kõik leheküljed on paigas.
Sissejuhatuses vasta järgmistele küsimustele:
🔹 Miks sa valisid selle teema?
🔹 Mis on töö eesmärk?
🔹 Milliseid küsimusi sa tahad uurida?
🔹 Milliseid uurimismeetodeid kasutad (nt küsitlus, andmeanalüüs, võrdlus)?
🔹 Milliseid usaldusväärseid allikaid kasutad (Google Scholar, UTlib, EBSCO, ScienceDirect jne)?
💡 Soovitus: Võid sissejuhatuses tänada inimesi, kes sind töö koostamisel aitasid.
Põhiosas toimub teema põhjalik analüüs ja järelduste tegemine.
📌 Teema kirjeldus – millest töö räägib? Mis on teema laiem taust?
📌 Analüüs ja arutelu – erinevate seisukohtade võrdlus ja tõestamine.
📌 Tulemused – milleni töö käigus jõuti?
💡 Soovitus: Ära lihtsalt kopeeri teiste mõtteid – esita oma seisukohti ja too välja enda panus!
Kokkuvõte on töö lõppjäreldus ja see peaks vastama sissejuhatuses püstitatud küsimustele.
✅ Millised olid töö põhitulemused?
✅ Mida uut sa õppisid?
✅ Kas teema vajaks edasist uurimist?
Kõik töös viidatud materjalid tuleb korrektselt esitada.
🔹 Kasuta ainult usaldusväärseid teaduslikke allikaid (Google Scholar, UTlib, EBSCO, ScienceDirect, ajakirjad, teadusraamatud).
🔹 Wikipedia ja muud vaba sisuga lehed EI OLE lubatud!
🔹 Autorid esitatakse tähestikulises järjekorras.
🔹 Kui autor puudub, alustatakse allika pealkirjast.
🔹 Veebiallikate puhul peab olema ka täielik URL.
Näited allikate vormistamisest:
📖 Raamat:
Vahtra, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut.
📰 Teadusartikkel:
Raudla, H. (2019, 8. märts). Millest sõltub koolide digipädevus? Õpetajate Leht. Link
🌍 Teaduslik veebiallikas:
Mets, K. (2022). Küberkaitse arengud Eestis. Tartu Ülikooli raamatukogu. UTlib
💡 Soovitus: Kontrolli, et kõik allikad oleksid loetelus ja korrektselt vormistatud!
Kui viitad kellegi teise mõttele, pead lisama viite.
✔ Üks või kaks autorit: (Meristo ja Clavel, 2024, lk 11).
✔ Kolm või enam autorit: (Tamm jt., 2017).
✔ Autor puudub: (Põhikooli riiklik õppekava, 2023).
✔ Otsene tsitaat:
“Alates 2016. aastast lisandus gümnaasiumiastme olümpiaad neljas kategoorias.” (Meristo ja Clavel, 2024, lk 11).
📌 Soovitus: Väldi pikki tsitaate – parem on mõte oma sõnadega edasi anda ja allikale viidata.
📊 Kui töös on tabeleid ja jooniseid, peavad need olema nummerdatud ja pealkirjastatud.
Näide tabelist:
| Etapp | II kooliastme klassikomplektid | III kooliastme klassikomplektid |
|---|---|---|
| I etapp | 5 | 4 |
| II etapp | 7 | 9 |
| III etapp | 7 | 6 |
⚡ NB! Tekstis peab tabelitele ja joonistele viitama!
✅ Kirjuta lihtsalt ja selgelt – väldi keerulisi lauseid.
✅ Järgi töö struktuuri – see teeb töö loogiliseks.
✅ Kontrolli õigekirja – veatu tekst näitab hoolikust.
✅ Vormista töö korrektselt – kasuta pealkirju ja lõike.
✅ Kasuta ainult teaduslikke ja usaldusväärseid allikaid (nt Google Scholar, UTlib, EBSCO, ScienceDirect).Wikipedia ja muud vaba sisuga lehed EI OLE lubatud!
Kui järgida neid soovitusi, valmib kvaliteetne, arusaadav ja huvitav Loovtöö! 🚀
Loading...
Korrektselt viitamine on oluline, et näidata töö usaldusväärsust, vältida plagiaati ning austada teiste autorite tööd. Siin on ülevaade peamistest viitamisreeglitest.
Teadusartiklite ja usaldusväärsete allikate leidmine on oluline osa uurimistöö koostamisel.
📌 Google Scholar – Rahvusvaheline teadusartiklite otsingumootor.
🔗 https://scholar.google.com
📌 Tartu Ülikooli raamatukogu andmebaasid – Juurdepääs teadusartiklitele ja e-raamatutele.
🔗 https://utlib.ut.ee
📌 Elsevier, Springer, JSTOR, ScienceDirect jt – Rahvusvahelised teadusartiklite andmebaasid, millele võib olla ligipääs ülikooli kaudu.
✅ Kasutage täpseid märksõnu – sisestage artikli otsingusse olulised märksõnad, vältides üldiseid termineid.
✅ Täpsem otsing Google Scholaris – lisage märksõnadele jutumärgid (nt “digital transformation in education”) või kasutage operaatoreid (AND, OR, NOT).
✅ Kasutage usaldusväärseid allikaid – eelista artikleid, mis on avaldatud mainekates teadusajakirjades.
✅ Kontrolli allika värskust – eelistada tuleks viimase 5-10 aasta jooksul avaldatud teadustöid.
Viidata tuleb kõigile ideedele, andmetele ja materjalidele, mida autor ei ole ise loonud. Täpsemalt:
✅ Teiste autorite ideed ja mõtted
✅ Tsitaadid (täpselt kopeeritud laused)
✅ Andmed ja numbrid (statistika, uurimistulemused, tabelid jne)
✅ Tabelid, diagrammid ja pildid (kui need ei ole autori enda loodud)
✅ Raamatud, artiklid ja muud teadustekstid
✅ Veebilehed ja digitaalsed materjalid (kui need ei ole üldteada faktid)
❌ Viitama ei pea:
Viitamisel kasutatakse süsteemi, kus sulgudesse märgitakse autori perekonnanimi, avaldamise aasta ja vajadusel leheküljenumber.
📌 Raamat ühe autoriga:
Looduskeskkond on viimase sajandi jooksul drastiliselt muutunud (Hint 1999: 220).
📌 Raamat kahe autoriga:
Immuunsüsteem kaitseb organismi haiguste eest (Tartes ja Viikmaa 2008: 89).
📌 Raamat kolme või enama autoriga:
Loodusõpetuse õpetusmeetodid on pidevas arengus (Jänes-Kapp jt 2005: 89).
📌 Kui autorit pole (nt anonüümsed teosed või veebiallikad):
(Gümnaasiumi riiklik õppekava 2023).
📌 Mitme allika korraga viitamine:
(Aavik 1924; Erelt 2004; Veski 1958).
Näide:
Üks infoühiskonna defineerimise suundadest rõhutab muutust elukutsete osakaalus. Nimelt väidavad selle suuna esindajad, et infoühiskond saavutatakse siis, kui ühiskonnas on ülekaalus infotöötlusega tegelevad isikud. Paraku on siingi “infotöötajaks” lahterdamine suuresti kategoriseerija enda väärtushinnanguil põhinev (rangelt võttes peaks näiteks raudteeülesõidul 5 tõkkepuud langetav inimene infotöötajaks klassifitseeruma). Lisaks ei erista kategoriseerijad infoga rohkem või vähem seotud töötajate tähtsust (Webster 1995). Ruumiline lähenemine keskendub informatsioonivõrgustikele. Seda võrreldakse sageli elektrivõrguga – eri tasanditel ja erinevatesse geograafilistesse punktidesse sirutuvad informatsioonivõrgustikud loovad infoühiskonna. Kriitiliselt märgib Webster siin, et keegi pole suutnud määrata, kui palju ja missuguse kiirusega peaks selles võrgustikus infot liikuma, et ühiskonda just nimelt infoühiskonnaks lugeda (Webster 1995). Viimase, kultuurilise lähenemise aluseks on tähenduste hulga suurenemine. Infoühiskonna tunnuseks on suure hulga kommunikeeritavate, ent tähenduseta sõnumite olemasolu (Poster, Webster 1995, kaudu), täpsemalt: selle hulga järk-järguline suurenemine. Infoühiskonna kultuurilise defineerimisviisi puuduseks on just selle raskestimõõdetavus – lisaks ei suuda kultuurilise lähenemisviisi pooldajad infoühiskonnale selget ja ühest definitsiooni anda.
Kanger, L. (2005). Infoühiskonna kajastamine Eesti Päevalehes ja Postimehes (Doctoral dissertation, Tartu Ülikool)
Kõik tekstis viidatud allikad peavad olema loetletud töö lõpus „Kasutatud allikad“ peatükis.
📘 Raamat:
Hint, Mati. 1999. Eesti keele ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
📘 Doktoritöö:
Kanger, L. 2005. Infoühiskonna kajastamine Eesti Päevalehes ja Postimehes. (Doctoral dissertation, Tartu Ülikool).
🌍 Internetiallikas:
Tervise Arengu Instituut. 2013. Tervislik toitumine.
https://www.toitumine.ee (külastatud 03.12.2024).
Turnitin on akadeemiline tarkvara, mis kontrollib esitatud töö originaalsust ja tuvastab plagiaadi. See võrdleb teksti:
✔ Eelnevalt esitatud töödega (üliõpilaste ja teadustööd)
✔ Interneti sisuga (veebisaidid, ajakirjad, teadusartiklid)
✔ Teiste akadeemiliste allikatega
🔹 Kuidas see töötab?
🔹 AI-teksti tuvastamine
Turnitin on välja töötanud ka tehisintellekti abil genereeritud teksti tuvastamise funktsiooni. Kui esitatud töös kasutatakse AI-generatsiooni (nt ChatGPT), võib Turnitin seda tuvastada ja märkida kui mitteoriginaalset sisu.
✅ Soovitused plagiaadi vältimiseks:
✔ Kasuta korrektset viitamist kõigi võõraste ideede ja tekstilõikude puhul.
✔ Ära kopeeri teksti otse internetist või teistest allikatest.
✔ Vormi oma sõnadega kokkuvõtted ja analüüsid.
✔ Kontrolli enne töö esitamist plagiaadivastaste tööriistadega (nt Turnitin, Grammarly Plagiarism Checker).
🎯 Kust leida teadusartikleid?
🎯 Kuidas viidata?
🎯 Mis on Turnitin ja miks see on oluline?
🚀 Lõpptulemus: Kui järgid viitamisreegleid, kasutad usaldusväärseid allikaid ja väldid plagiaati, on sinu töö kõrge akadeemilise kvaliteediga ja valmis esitlemiseks!
Reload document 
Open in new tab 