2. Tund – Mis on infoühiskond?
Tunni käigus saavad õpilased teada, mis on infoühiskond, millised on selle peamised omadused ja miks on oluline mõista digilõhet ning e-teenuste rolli tänapäevases ühiskonnas. Tund sisaldab teoreetilist osa ja praktilisi ülesandeid, mis aitavad paremini mõista, kuidas infoühiskond mõjutab meie igapäevaelu ning milliseid väljakutseid ja võimalusi see pakub.
Plaan:
Selles Peatükis:
Ühiskonna mõiste
Ühiskond on inimeste kooselu vorm, kus kujunevad välja sotsiaalsed suhted ja institutsioonid. Ajalooliselt on ühiskonnad arenenud eri tüüpi mudeliteks, sõltuvalt sellest, millised majanduslikud ja sotsiaalsed tegevused on neis peamised. Siin on mõned peamised ühiskonna tüübid:
| agraarühiskond | industriaalühiskond/tööstusühiskond | postindustriaalne ühiskond |
| põlluharimine, karjakasvatus või kalapüük | tööstus ja ehitus | teenusepõhisus |
 |
 |
 |
Definitsioon: Infoühiskond
Infoühiskond on ühiskond, kus informatsioonil on keskne roll kõigis eluvaldkondades. Seda tüüpi ühiskond keskendub teabe kogumisele, jagamisele ja kasutamisele, mis võimaldab ühiskonnal tõhusamalt toimida ja areneda.
Infoühiskonna põhimõtted UNESCO ja Euroopa Liidu vaates:
Digilõhe on tehnoloogia kättesaadavuse ja kasutamisoskuste erinevustest tulenev sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. See lõhe võib tekkida järgmistes valdkondades:
| majanduslik lõhe | kasutatavuse lõhe | aktiivsuse lõhe |
| Osadel inimestel on võimalik osta endale arvuti, osadel mitte. Mida rikkam on inimene, seda suurem on tõenäosus, et ta soetab endale isikliku arvuti. | Inimesel on isiklik arvuti, aga ta ei oska või ei soovi seda kasutada, sest talle on paljud tegevused seal keerulised. | Inimesel on isiklik arvuti ja oskused, kuid ta ei kasuta kõike vajalikku. Näiteks saab igaüks luua omale veebilehe või liituda sotsiaalvõrgustikuga, aga paljud ei tee seda. |
 |
 |
 |
Eesti infoühiskonna tervise mõõtmiseks saab uurida Statistikaameti andmebaasi. Sealt leiab teavet seadmete kasutamise, interneti ligipääsu, e-kaubanduse kasutamise ja turvariskide kohta. Infoühiskonna seisundit saab hinnata, uurides, kui palju leibkondi kasutab arvuteid ja internetti, kui suur on juurdepääs kiirele internetile ning kuidas e-teenuseid kasutatakse.
Kuna infoühiskond seisneb nii informatsioonil kui ka teenustel, mis on kolinud elektroonilistesse kanalitesse, siis järgmises osas vaatleme lähemalt, mis on e-teenus ja milliseid tegevusi oma töös viib ellu teenusedisainer.
Definitsioon: E-teenus
E-teenus on elektrooniline teenus, mida pakutakse arvutivõrgu või kohaliku serveri kaudu. E-teenuste kasutamiseks on vaja tavaliselt kasutajatunnust ja parooli. Need teenused võimaldavad kasutajatel teha toiminguid interneti või mobiilside kaudu ilma füüsiliselt teenuseosutaja juurde minemata.
Näide: E-teenus
E-teenuseid pakuvad nii riik kui ka ettevõtted. Näiteks riiklikud e-teenused hõlmavad e-maksuametit, e-valimisi ja digiretsepte, samas kui ettevõtted pakuvad erinevaid teenuseid läbi internetipõhiste platvormide. Tuntud e-teenused hõlmavad sotsiaalmeediaplatvorme (Facebook, Instagram, YouTube), e-poode (Amazon, eBay, Aliexpress) ja pilveteenuseid nagu Google Drive ja Microsoft Office 365.
Teenusedisain
Teenusedisain on protsess, mille eesmärk on kujundada teenus selliselt, et see vastaks nii kasutajate kui ka teenuseosutajate vajadustele. Hea teenusedisain tähendab, et e-teenus on kasutajale mugav, intuitiivne ja tõhus. Olulised teenusedisaini aspektid on kasutajamugavus, ligipääsetavus, selge struktuur ja kiire toimimine.
Eestis on palju iduettevõtteid, kes arendavad erinevaid e-teenuseid. Siin on mõned tuntumad näited:
Need idufirmad on head näited Eesti e-teenuste arengust ja näitavad, kui suur osa meie igapäevaelust toimub läbi digitaalsete kanalite. Kes on Eesti uusi e-teenuseid pakkuvad iduettevõtjad?
Peatükk annab ülevaate
Andmete elukaar aitab mõista, kuidas andmed tekivad, mida nendega tehakse ja kuidas need lõppevad. Andmete elukaare mõistmine on oluline, et tagada andmete turvaline ja tõhus haldamine.
1. Kogumine või loomine: Andmete kogumine või loomine on esimene etapp, kus tekib uus andmete kogum. Näiteks küsitluse või uuringu teel kogutavad andmed vajavad hoolikat planeerimist. Enne isikuandmete kogumist tuleb alati taotleda vastavat luba. Siin luuakse andmestruktuur, nimetatakse failid ja määratakse nende versioonid. Oluline on tagada:
2. Töötlemine ja hoiustamine: Selles etapis andmeid töödeldakse ja hoitakse kindlas kohas. Töötlemisel tuleb andmed puhastada ja organiseerida. Neid saab avada mitmes keskkonnas, kombineerida teiste andmetega või visualiseerida. Andmete töötlemisel tuleb alati järgida turvanõudeid.
3. Jagamine: Andmeid võib jagada, näiteks avalikesse andmebaasidesse, kui selleks on luba. Jällegi tuleb tagada, et jagamisel kehtivad samad turvanõuded nagu varasemates etappides.
4. Arhiveerimine: Kui andmeid enam aktiivselt ei kasutata, arhiveeritakse need. See tähendab, et andmed säilitatakse tulevikus kasutamiseks, kuid neid ei töödelda enam igapäevaselt.
5. Kustutamine: Kustutatakse andmed, mis ei ole enam vajalikud ega kuulu arhiveerimisele.
Isikuandmed on andmed, mis võimaldavad füüsilist isikut otseselt või kaudselt tuvastada. Näiteks nimi, aadress, isikukood, fotod või sõrmejäljed.
Isikuandmeid jagatakse:
Näide isikuandmete alusel tuvastamisest: Kui nimekirjas on ainult üks Jaan Tamm, on tema nimi piisav isiku tuvastamiseks. Kui aga nimekirjas on mitmeid Jaan Tammesid, saab tuvastamiseks kasutada lisainfot, nagu isikukood või aadress, et eristada teda teistest nimekaimudest.
Oluline:
Isikuandmete kogumine, salvestamine ja töötlemine toimub paljudes valdkondades, sealhulgas ametivõimude, ettevõtete ja eraisikute poolt. Oluline on, et see tegevus toimub alati õigusliku aluse olemasolul. Isikuandmete töötlemiseks on mitmeid õiguslikke aluseid, nagu:
Alla 18-aastase isiku puhul peab andmete töötlemiseks loa andma lapsevanem või seaduslik eestkostja.
Definitsioon: andmeleke
Andmeleke tähendab, et ettevõttest viiakse ilma loata välja andmed, nt klientide kontaktandmed (nt telefoninumbrid, e-postiaadressid, pangaandmed). Andmeleke on võimalik kui ettevõte ei säilita andmeid turvaliselt. Tihti murtakse sisse ettevõtte veebilehele või serverisse ning pahalased saavad nii olulistele andmetele ligi. Andmelekke tulemusena varastatud andmeid võib kurjategija, kas proovida müüa tagasi ettevõttele endale, edastada kolmandale osapoolele (nt konkurentidele) või lihtsalt avalikult internetis levitada.
Teema: Andmed kui digiprügi
Mis on digiprügi? Digiprügi all mõeldakse andmeid, faile ja muud digitaalset infot, mis ei ole enam kasutuses ega kellelegi väärtuslikud. Selle hulka kuuluvad ka elektroonikaseadmed, mida enam ei kasutata. Selles peatükis keskendume digiprügile, mis koosneb andmetest – näiteks vananenud failid, andmebaasid, kasutamata programmid ja kasutajakontod.
Näited ja mõju keskkonnale: Kasutu digitaalne info ja failid võivad avaldada kahjulikku mõju loodusele. Näiteks:
Digiprügi probleemide märkamise hetked: Sageli ei mõelda digiprügile enne, kui tekib mõni probleem, näiteks:
Mõtted uute seadmete ja vana tehnika kohta: Liiga paljude seadmete omamine võib samuti olla probleem. Enne uue seadme ostmist tasub mõelda, kas see on vajalik, kui vana veel töötab. Vanad seadmed võiksid leida tee taaskasutusse või utiliseerimisele.
Miks digiprügi mure ignoreeritakse? Paljud inimesed ei tunne digiprügi probleemi tõsiselt, sest nad pole kogenud sellega seotud negatiivseid tagajärgi. Nad võivad uhkust tunda suure kõvaketta üle, kus on salvestatud palju filme ja muusikat. Samuti peetakse seda probleemiks, mis puudutab teisi riike, kus toodetakse ja utiliseeritakse elektroonikaseadmeid, mõtlemata, et digiprügi hõlmab ka enda seadmete ja harjumuste korrastamist.
Oluline:
Turvaline käitumine internetis on oluline oskus, mida õpetatakse juba varases kooliastmes. Kolmandas kooliastmes on õpilased juba teadlikud turvameetmetest nagu erinevate ja tugevate paroolide kasutamine ning võimalusel ka mitmeastmelise autentimise rakendamine. Samuti teatakse, et internetti üles laaditud või postitatud sisu on hiljem raske eemaldada, kuna see võib kiiresti levida ja jääda kättesaadavaks pikka aega.
Olulised küberhügieeni põhimõtted:
Allikad ja tugi:
Igal veebikeskkonnal on oma kasutusreeglid (või kasutusleping), millega iga kasutaja peab nõustuma konto loomisel. Need tingimused määratlevad nii kasutaja kui ka teenusepakkuja õigused ja kohustused. Konto loomisel ja kasutamisel on oluline uurida, milliseid privaatsusseadeid ja turvalisusmeetmeid keskkond pakub. Kui keskkond pakub võimalust muuta konto privaatseks või kasutada mitmeastmelist autentimist, tuleks need võimalused alati maksimaalseks turvalisuseks ära kasutada.
Kui tekib probleem või kahtlus kontoga, on oluline teada, kuidas sellest keskkonna haldajat teavitada. Iga sotsiaalmeedia keskkond pakub võimalusi, kuidas probleeme lahendada ja kasutajakogemust turvalisemaks muuta.
Enamasti on inimesed internetis heade kavatsustega – saada maailmast enam teada, õppida juurde uusi asju, teha legaalset äri. Kuid on inimesi, kes on internetis halbade kavatsustega. Uuringutega on välja selgitatud, et kogu inimgrupist 1-2% on halbade kavatsustega. Kui maailmas on 8 miljardit inimest, siis nendest 160 000 on pahalased. Interneti eripära on see, et pahalane, kes asub Aasias või Ameerikas, saab teha küberkuritegusid ka Eestis ning selleks ei ole vaja siia kohale sõita. Küberkuritegevuse hulka loetakse ka internetis narkootikumide müümist, lapspornograafiat ja internetipiraatlust.
Sellest videost saad vaadata, mida tähendab kalastamine ning kuidas pahalased töötavad.
Küberkuritegevus on Eestis viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. 2019. aastal puutus koguni 40% inimestestkokku andmete õngitsemisega. Levinumad küberkuriteod hõlmavad veebikontode hõivamist, investeerimiskelmusi ja valearvepettusi. Küberkelmid sihivad eelkõige 22–34 ja 55–64-aastaseid inimesi. Eesti ettevõtted moodustavad ohvritest ligikaudu kolmandiku, kusjuures üks küberkuritegu põhjustab keskmiselt 1346 euro suurust kahju, valearved aga tekitavad keskmiselt 3788 eurot kahju .
Eesti Pangaliit on toonud esile kõige levinumad petuskeemid Eestis. Täpsemat teavet nende kohta saab lehelt pettuseinfo.ee. Lisaks käsitleb ScamWatch küberpettusi ja nende erinevaid vorme, mida sageli kohtab üle maailma.
Erinevat liiki küberpettused
