Näpunäide: Pealkirjade jaoks vali selge ja loetav font (nt Arial või Times New Roman) ning kasuta suuremat fonti, et see oleks eristatav.
Laadi alla etteantud dokument.
Ava dokument Microsoft Wordis või Pages’i rakenduses ning vorminda see vastavalt alltoodud nõuetele, kasutades laade (Styles), mitte käsitsi vormindamist.
Kirjasuurus: 12 pt
Font: Times New Roman
Värv: must
Rööpjoondus
Reavahe: 1,5
Vahe enne ja pärast lõiku: 12 pt
Kirjasuurus: 16 pt
Font: Times New Roman
Värv: must
Rasvane
Reavahe: 1,5
Pealkiri peab algama uuelt lehelt
Loo eraldi laad
Tekst kaldkirjas
Keeleks märgitud inglise keel
Nummerda kõik pealkirjad (eemalda olemasolev käsitsi tehtud nummerdus).
Lisa dokumenti sisukord ning veendu, et sisukorra pealkiri on korrektselt vormistatud vastava laadiga.
Lisa dokumenti eraldi tiitelleht, kuhu märgid:
Oma nime
Töö nimetuse: „Süsteemi planeerimine ja disain“
Töö liigi: Referaat
Juhendaja nime
Tiitelleht peab olema esimene leht ja sellele ei tohi kuvada leheküljenumbrit.
Lisa leheküljenumbrid, kuid ära kuva neid esilehel.
Lisa päisesse:
Kooli nimi
Oma nimi
Kursuse nimetus
Päise vormistus:
Kirjasuurus: 10 pt
Päises peab olema allajoon
Lisa kõikidele piltidele pealdised:
Kirjasuurus: 9 pt
Värv: must
Mitte kaldkirjas
Lisa piltide pealdistele viited eelnevasse lõiku (nt „vt eelmine lõik“ või viitenumber).
Salvesta dokument .docx formaadis ja ava see Pages’i rakenduses.
Võrdle Wordi ja Pages’i versiooni:
kas laadid säilisid;
kas vormindus muutus;
milliseid erinevusi märkad.
Teosta kogu dokumendis õigekirjakontroll.
Salvesta valmis töö piOneDrive’i ning jaga seda õpetajaga.
Peatükk annab ülevaate
Tehisintellekti arendamisel on viimasel ajal toimunud plahvatuslik edasiminek ning erinevates valdkondades kasutatakse üha laiemalt rakendusi, mis põhinevad arvutiprogrammi osalisel või täielikul iseõppimise võimel.
Definitsioon: tehisintellekt
Tehisintellekt on arvutisüsteemi võime jäljendada loomulikku intellekti ja täita funktsioone, mida seostatakse inimmõistusega, näiteks võimega arutleda ja õppida (Tehnoloogia kompass).
Üldiselt loetakse tehisintellekti alguseks 1950-ndaid aastaid, kui inglise matemaatik Alan Turing lõi arvutiprogrammi, mis proovis inimeste küsimustele vastata ja inimestevahelist suhtlust järgi teha. Järgmistel kümnenditel prooviti leida järjest nutikamaid võimalusi arvutiprogrammide treenimiseks, et tehisintellekti üha targemaks ja õppimisvõimelisemaks muuta. Eesmärgiks oli luua süsteem, mis suudab koguda ja salvestada andmeid ning neist iseseisvalt (ilma konkreetse algoritmita) õppida. Tehisintellekti tegutsemise põhimõtted hakkasid järjest enam sarnanema inimese ajus toimuvaga: me näeme tulemust (inimaju puhul konkreetset käitumist või tegevust), kuid sageli ei oska lõpuni selgitada, millised protsessid konkreetse tulemuseni viisid. Ehk tekib “must kast”, mida peame pimesi usaldama.
Vaata videost täpsemalt, mis on tehisintellekt:
Vaata ka teisi tehisintellekti videoid, mis käsitlevad teemasid nagu tehisintellekt hariduses, tehisintellekt teaduses, tehisintellekt ärimaailmas ning tehisintellektiga seotud eetilised küsimused. Vaata videoid e-koolikotist.
Tehisintellekt õpib andmete abil: mida rohkem andmeid rakendusel kasutamiseks on, seda keerulisemaid väljakutseid ta lahendada suudab. Näiteks populaarne tekstirobot ChatGPT versioon 3.5 arendamiseks kasutati tohutu suurt andmehulka, mida koguti muuhulgas veebilehtedelt, artiklitest, foorumitest, sotsiaalmeedia postitustest. Andmetes oleva info põhjal ennustab tehisintellekt, mida temalt oodatakse ja väljastab soovitud vastuse või viib ellu eeldatud tegevuse. Näiteks õpib isesõitev auto nii punase tule all peatuma või tekstirobot vastama küsimusele, mis on kolmnurga sisenurkade summa; veebianalüütika oskab ennustada, millist reklaami Sulle sotsiaalmeedias pakkuda. Loomulikult suudavad tänasel päeval kasutatavad rakendused anda ka oluliselt keerulisemate ülesannete oodatavaid vastuseid.
Näide: kuidas treenida tehisintellekti?
See, milliseid seni vaid inimestele omaseid tegevusi tehisintellekt ellu viia suudab, muutub väga kiiresti ja uurijate arvates võime umbes 120 aasta pärast jõuda olukorda, kus tehisintellekti rakendused suudavad teha kõiki hetkel inimese poolt tehtavaid töid. Kuigi lõplikku tulevikuennustust on selles valdkonnas keeruline teha, võime juba praegu olla kindlad, et tehisintellekt mõjutab meie igapäevaelu ja muudab ka õppimist ning õpetamist. Seega on oluline, et me tehisintellekti olemust ja üldiseid tegutsemispõhimõtteid mõistaksime ning tehnoloogiat enda kasuks kasutada oskaksime.
Loe uudiseid tehisintellekti (AI) ja närvivõrkude kohta:
Meil kõigil on võimalus tehisintellekti “treenida”, kui anname tagasisidet tehisintellekti poolt antud infole või anname talle teada, milline on õige vastus tema küsimusele.
ehk eesti keeles tehisintellekt suudab luua uskumatult realistlikke pilte. Tehisintellekti poolt loodud pildid võivad mõnikord olla nii veenvad, et neid on raske eristada tõelistest fotodest. Selle ülesande eesmärk ongi end proovile panna ja eristada AI poolt loodud pilte fotograafide poolt pildistatud fotodest. Mängi mängu SIIN ning vaata kui mitu pilti korrektselt ära määratled. Mängu lõpus saad teada ka lahendustähe.
Nimeta kaks ametit, millest üks Sinu arvates seoses tehisintellekti arenguga kindlasti tulevikus kadunud on ja üks, mis Sinu arvates on kindlasti olemas ka tulevikus. Põhjenda oma seisukohta.
Inimaju on väga keeruline ja mitmekülgne, ta suudab teha paljusid erinevaid ülesandeid, nagu mõtlemine, õppimine, taju, kõne ja loovus. Tehisintellekt on loodud masinatega simuleerima teatud aspekte inimese aju võimetest, kuid see ei ole täpselt sama nagu inimaju.
Tehisintellekti süsteemid põhinevad andmete analüüsil, masinõppel ja algoritmidel, mis võimaldavad masinal õppida ja teha otsuseid. Need süsteemid on võimelised töötlema suuri andmemahtusid kiiremini kui inimesed ning neil võib olla ka suurem täpsus teatud ülesannete täitmisel. Näiteks on tehisintellekt juba saavutanud häid tulemusi mõnes kitsamas valdkonnas, nagu pildi- või kõnetuvastus.
Inimese ja tehisintellekti erinevus seisneb aga selles, kuidas me mõtleme ja tajume ümbritsevat maailma. Inimene on võimeline kasutama konteksti, intuitsiooni, emotsioone ja eetikat oma otsuste langetamisel. Samuti on inimajul keeruline teadlikkus ja eneseteadvus, mis on tehisintellekti süsteemidel puudu. Kuigi tehisintellekt suudab täita konkreetseid ülesandeid ja teha mõningaid järeldusi, ei ole sellel veel sama ulatust ja paindlikkust nagu inimajul.
Loomulikult on oluline, et tehisintellekti kasutades oleksime teadlikud ka sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest. Nagu kogu tehnoloogia, eeldab ka tehisintellekt tarka kasutajat. Näiteks võib juhtuda, et juturobot meile ausa olekuga mittetõest infot annab ja küsimustele kauni, kuid sisutühja sõnavahuga vastab. Seetõttu on oluline, et meil endal oleks olemas alusteadmised, mis aitavad hinnata, kas tehisintellekti poolt pakutav informatsioon on tõene. Samuti peaksime mõtlema, kuidas tehisintellekti kasutamine mõjutab meie enda teadmisi ja oskuseid.
Kuna praegu kasutatavad juturobotid koguvad andmeid, siis tasub alati läbi mõelda, millist infot nendega jagame. Näiteks tekib kellelgi mõte, et jagame intellektiga internetis oma raviloo andmeid või muid isikuandmeid. Kas sina oleksid sellega nõus, et sinu andmed sedasi robotile antakse? Ilmselt mitte. Seega tasub meeles hoida üldiseid internetis toimimise reegleid – võõraga infot ei jagata!
Palun läbi testi teemal “Tehisintellekt ja turvalisus”, kasutades allolevat linki.
Peatükk annab ülevaate
Asjade internetti (inglise keeles Internet of Things) saab kutsuda erinevate nimetustega, näiteks on sama tähendus veel sõnadel nutistu, värkvõrk ja IoT.
Kui 2018. aastal oli nutistusse ühendatud ligi 11 miljardit seadet, siis 2020. aastal kasvas see arv 30 miljardi seadmeni ning tõi käivet kuni 7 triljonit USA dollarit. Seega on tegemist väga kiiresti areneva ja tulutoova majandussektoriga, mille vastu tasuks huvi tunda nii tänastel õppuritel kui ka ettevõtjatel.
Oleme harjunud, et saame pea igal ajahetkel kasutada internetti – otsida infot, suhelda sõpradega, lugeda uudiseid. Aga kas oled mõelnud sellele, kui paljud seadmed meie ümber samuti internetti kasutavad? Allolev näide heidab pilgu Vello argipäeva, kelle elus internetti ühendatud seadmed olulist rolli mängivad.
Vaata videost, mida unistas infoühiskonna arendaja Linnar Viik asjade internetist juba 2016. aastal.
Näide: Värkvõrk ja Vello
Vello tööpäev lõpeb ja ta istub kojusõiduks oma autosse, mille vabakäesüsteem talle koheselt kõlarite kaudu meelde tuletab, et ta koduteel poest läbi käiks ja piima ostaks. Selle teate saatis Vello nutitelefonile ta nutikas külmkapp, mis ajastas teate saatmise Vello autosse sisenemise hetkeks ja saadab hiljem ka kordusteate, kui auto poele läheneb.
Kui Vello koju jõuab ja koodlukuga ukse avab, võtab nutikodu turvasüsteem maja valve alt maha ning lülitab sisse valgustuse neis ruumides, kuhu Vello siseneb. Õhtusöök ootab, sest kohvimasin ja multikeetja on juba aegsasti käivitunud. Vello häälkäskluste peale maheneb elutoa valgustus, aknakardinad sulguvad, hakkab mängima ta lemmikmuusika ja tummaks kamandatud TV näitab taustal uudistekanalit.
Vello vaatab nutika kliimasüsteemi tablood – energiasääst on pärast uue nutikodu lahenduse paigaldamist ligi 8%. Sellise nutikodu toimimise tagavad kümned andurid (temperatuur, valgus, heli, liikumine, kaal, näo- ja häältuvastus), nendelt anduritelt kogutud andmeid töötlevad tarkvararakendused, võrguühendusega lülitid, kraanid ja muud mehaanilised seadmed (nt kardinamootor ja köögitehnika), samuti vahetavad need omavahel infot.
Allikas: Hariduse tehnoloogiakompass
Definitsioon: värkvõrk (Internet of Things)
Värkvõrk (inglise keeles Interet of Things) on nutikate seadmete osalus võrgus, mida algselt ei loeta IT-seadmete hulka (nt teler, külmik, pulsikell, muusikariistad jne) (Kooliinformaatika sõnaraamat, sõnaveeb).Võrgustikku, millega nutikad seadmed on ühendatud, nimetatakse nutistuks ehk värkvõrguks.
Ülesanne 1: Kas oskad õigesti pakkuda, mis on või ei ole osa nutistust?
Ava Quizizz test ja saa teada.
Nagu näed, siis võivad lisaks arvutitele ja nutitelefonidele internetiga ühenduses olla ka kodutehnika, eri seadmed, sõidukid ja isegi koduloomad. Mitmesuguste andurite, sensorite ja sobiliku tarkvara abil koguvad seadmed infot ning oskavad omavahel suhelda ning saadud informatsiooni baasil oma käitumist kohandada. Internetti ühendatud seadmed aitavad muuta nutikaks kodusid, kontoreid, farmihooneid ning isegi tänavaid või kvartaleid.
Amet: IT-testija
IT-testija vastutab testplaanide disainimise ja elluviimise eest. Testija võib testida koodi, aga ka kõik nutiseadmed ja nutivõrku lisatud seadmed on samamoodi testitud testijate poolt.
Testija töö nõuab suhtlemist eri osapooltega, nt kliendi, analüütiku, arendaja ja projektijuhiga. Tema roll on testida infosüsteemi funktsionaalsust ja toimivust, et ei esineks vigu ja anomaaliaid. Samuti jälgib ta, et toode või teenus vastaks kliendi vajadustele ja tehnilistele nõuetele. Kui esineb vigu, on testija ülesandeks jõuda vea põhjusteni.
IT-testija positsioon on esindatud pea igas suuremas organisatsioonis. Eriti oluline on testija roll organisatsioonides, kus iga väiksema eksimusega on seotud suured riskid, nt tootmisettevõtetes, finantsasutustes, telekommunikatsiooni- ja energeetika organisatsioonides. Ametikoht on nõutud nii Eestis kui ka välismaal, mille töötasu on üle Eesti keskmise.
Täpsemalt loe IT-tesitaja ameti kohta Haridusportaalist.
Selleks, et nutistut kasutada, on vaja eset ja internetiühendust, mis selle eseme teistega ühendab. Ka selle õpiku lugemiseks kasutad sa mõnda taolist eset, olgu selleks arvuti, tahvelarvuti või nutitelefon. Lisaks on vajalikud erinevad sensorid, mis koguvad ümbritsevast keskkonnast erinevaid andmeid, näiteks infot asukoha, temperatuuri, ilmastiku või ümbritsevate objektide kohta.
Tavaliselt on igal värkvõrku liidetud esemel oma internetiaadress, mille kaudu saab sealt WiFi vahendusel andmeid pärida või käsklusi saata. Sellise andmevahetuse juures on praegu veel veidi takistuseks side usaldusväärsus ja aeglus, aga ka traadita seadmete suur energiatarve. Uue hingamise tõotab asjade internetile anda uute sidestandardite BLE (Bluetooth Low Energy) ja NFC (Near-Field Communication) massiline levik ning peatselt juurutamise järku jõudev viienda põlvkonna mobiilside (5G), kus on piisavalt nii aadressiruumi kui ka jõudlust, tagamaks miljardite nutiseadmete omavahelist tõrgeteta suhtlemist. Tänu nendele uutele sidetehnoloogiatele ennustatakse värkvõrgu massilist kasutuselevõttu autodes.
Näide: Nutiauto
Vello uus elektriajamiga nutiauto ei ole veel suuteline täiesti ilma juhita liikluses hakkama saama, aga parkimisega tuleb auto iseseisvalt kitsamates oludes Vellost paremini toime. Maanteel jälgib auto teisi liiklejaid, liiklusmärke ja teekattemärgiseid, hoiatades juhti liiga napi pikivahe või kiiruspiirangu eest, samuti siis, kui teeserv ohtlikult läheneb. Samuti jälgib auto reaalajas ilmaolusid (sh teekattesse paigaldatud niiskus-, temperatuuri- ja libedusandurite abil) ning ummikuid, soovitades juhil valida sobiv sõidustiil ja marsruut.
Nutiauto suudab suhelda ka teiste autodega, sh ilma juhita kulgevate iseautodega, olles lisaks hetkeolukorrale teadlik ka üksteise edasistest kavatsustest ja sünkroniseerides vastavalt masinate käitumist. Värkvõrgu tehnoloogia võimaldab paljude andurite ja seadmete koostöö orkestreerimise kaudu parandada liiklusohutust, samas kahandades autode energiakulu ja ummikuid teedel.
Siit videost saad teada, kuidas teadlased arendavad uusi tooteid nagu näiteks isesõitev auto.
*Kodune ülesanne: Tehisintellekt minu elus. Jälgi oma igapäevaelu nädala jooksul ja koosta nimekiri tehisintellekti rakendustest, mida kasutad (näiteks virtuaalne assistent, kõnerobot, pildituvastussüsteem, tõlkeprogramm). Too välja, milleks rakendusi kasutad ning proovi ette kujutada olukorda, kus need rakendused puuduksid: milliseid alternatiive sellisel juhul tuleks kasutada?
