Tunni eesmärgid

1. Test eelmise tunni materjalide kohta, kasutades abimaterjale.
2. Loovtöö tiitellehe ja sisukorra loomine ja vormistamine vastavalt juhistele, kasutades Office 365 keskkonda ja OneDrive’i jagamisvõimalusi.
3. Harjutuste 5 kuni 7 täitmine, pöörates erilist tähelepanu töö korrektsusele ja vormistusreeglitele.

---

1. Test

---

2. Loovtöö vormistamise juhend

Üldine vorming

• Paberiformaat: A4, vertikaalne paigutus.
• Printimine: ainult lehe ühele küljele, et tagada töö puhtus ja professionaalne välimus.

Teksti stiil ja joondus

• Font: Times New Roman.
• Põhiteksti suurus: 12 punkti.
• Pealkirjade suurus: 14 punkti, joondatud vasakule.
• Reavahe: 1,5, et tagada töö loetavus.
• Joondus: põhitekst joondatakse mõlema serva järgi, kasutatud allikate loetelu joondatakse vasakule.
• Kaldkiri: kasutatakse tsitaatide ja võõrkeelsete väljendite esiletõstmiseks.

Lehekülgede nummerdamine

• Numeratsioon algab sissejuhatusest. Tiitellehte arvestatakse numeratsioonis, kuid sellele numbrit ei kuvata.
• Lehekülje numbrid: paigutatakse jalusesse keskele ja kirjutatakse suurusega 12 punkti.
• Lisade nummerdamine: lisad nummerdatakse eraldi araabia numbritega (nt Lisa 1, Lisa 2) ja pealkirjastatakse vastavalt.

Peatükid ja alapeatükid

• Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt, et luua töö osade vahel selge eraldus.
• Alapeatükid jätkatakse samal leheküljel.
• Peatükkide pealkirjad: kirjutatakse suurte tähtedega ja joondatakse vasakule.
• Alapeatükid: kirjutatakse väiketähtedega, kasutades alguses suurt tähte ja paksu kirja.
• Vahed: pealkirja ja teksti vahel jäetakse 12-punktine vahe.
• Pealkirjad ja alapealkirjad nummerdatakse selgeks struktuuriks.

Lõigud

• Lõigud eraldatakse täiendava lõiguvahega suuruses 12 punkti, et vältida teksti tihedust.
• Taandridu ei kasutata – tekst liigub sujuvalt ühelt lõigult teisele.

Tabelid, joonised ja loetelud

• Töö ei alga ega lõpe tabeli, joonise või loeteluga.
• Tabelid ja joonised on sisu toeks ja paiknevad teksti vahel loogiliselt.
• Kõik tabelid ja joonised on selgelt pealkirjastatud ja vajadusel viidatud tekstis.

Erinõuded kasutatud allikate loetelule

• Kasutatud allikate loetelu joondatakse vasakule ja vormistatakse järjepidevalt.
• Loetelus kasutatakse sobivat viitamissüsteemi (nt APA, MLA jne), olenevalt nõuetest.

 

---

3. Ülesanne: Loovtöö kausta ja dokumendi loomine Office 365 keskkonnas

1. Loo kaust OneDrive’is:
   • Ava OneDrive ja loo uus kaust nimega Loovtöö (nt. Loovtöö).
     Juhend- OneDrive: Failide talletamine ja jagamine õppetöös
2. Jaga kausta:
   • Jagage loodud kaust oma Loovtöö juhendajale ja informaatika õpetajale, et nad saaksid tööle ligi pääseda ja seda jälgida.
3. Loo dokument Wordis:
   • Ava kaust Loovtöö ja loo sinna uus Wordi dokument nimega Loovtöö.
4. Vormista dokumendi esimesed kaks lehekülge:
   • Lehekülg 1 – Tiitelleht: Vormistage tiitelleht täpselt vastavalt Loovtöö koostamise juhendile (2020). Tiitellehel peaks olema töö pealkiri, õpilase nimi, klass ja kuupäev.
   • Lehekülg 2 – Sisukord: Koostage automaatne sisukord, jättes kohad vastavate jaotiste jaoks, mis töö käigus täituvad.
5. Salvesta ja kontrolli:
   • Wordi veebirakendus salvestab muudatused automaatselt OneDrive’i, kuid kontrollige, et dokumendi ja kausta jagamine on seadistatud õigesti.
6. E-kirja allkirja seadistamine:
   • Saada e-kiri juhendajale ja informaatika õpetajale, lisades allkirja vastavalt E-kirja allkirja seadistamisejuhendile ja lisades lingi OneDrive’i kausta Loovtöö.

---

Tunni eesmärgid

1. Jätkata loovtöö kirjutamist vastavalt juhistele.
2. Kasutada Office 365 keskkonda ja OneDrive’i jagamisvõimalusi töö koostamiseks ja tagasiside saamiseks.

---

Kuidas kirjutada loovtööd: lihtsad juhised

Loovtöö on uurimuslik või praktiline töö, kus valitakse huvitav teema, analüüsitakse seda ning tehakse järeldusi. Korrektsuse tagamiseks tuleb järgida kindlat struktuuri ja vormistusreegleid.

1. Töö struktuur

Loovtöö koosneb järgmistest osadest:

1. Tiitelleht – töö esikaas olulise infoga.
2. Sisukord – töö osade loetelu koos lehekülgede numbritega.
3. Sissejuhatus – lühike ülevaade teemast ja valiku põhjendus.
4. Põhiosa – teema analüüs, arutelu ja tulemused.
5. Kokkuvõte – järeldused ja vastused sissejuhatuses püstitatud küsimustele.
6. Kasutatud allikad – loetelu usaldusväärsetest teaduslikest ja akadeemilistest materjalidest.
7. Lisad (kui vaja) – ankeedid, tabelid, graafikud, pildid jms.

---

2. Tiitelleht

Tiitellehel peavad olema järgmised andmed:

• Kooli nimi
• Autori ees- ja perekonnanimi
• Töö pealkiri
• Töö liik (Loovtöö)
• Juhendaja nimi
• Koht ja aasta

MS Wordi nipp: Võid kasutada Office 365 Wordi mallipanka (otsi „title page“ või „cover page“) ning kohandada seda oma andmetega.

---

3. Sisukord

Sisukord kajastab töö peatükke ja lehekülgede numbreid.

• Parim on sisukord koostada töö kirjutamise lõpus, kui kõik leheküljed on paigas.
• Wordis saab sisukorra automaatselt genereerida (vali References > Table of Contents).

---

4. Sissejuhatus

Sissejuhatuses vasta järgmistele küsimustele:

• Miks sa valisid selle teema?
• Mis on töö eesmärk?
• Milliseid küsimusi sa tahad uurida?
• Milliseid uurimismeetodeid kasutad (nt küsitlus, andmeanalüüs, võrdlus)?
• Milliseid usaldusväärseid allikaid kasutad (nt Google Scholar, UTlib, EBSCO, ScienceDirect)?

Soovitus: Sissejuhatuse lõpus võid tänada ka neid inimesi, kes Sind töö koostamisel aitasid (nt pereliikmed, sõbrad, õpetaja).

---

5. Põhiosa

Põhiosas toimub teema põhjalik analüüs ja järelduste tegemine:

• Teema kirjeldus – mida töö täpsemalt käsitleb? Mis on laiem taust?
• Analüüs ja arutelu – erinevate seisukohtade tutvustamine, nende omavaheline võrdlus ja tõendamine.
• Tulemused – milleni jõudsid oma töö käigus?

Soovitus: Ära lihtsalt kopeeri teiste mõtteid – lisa ka oma analüüs ja arvamus. Tutvu algallikatega ja tee oma järeldused.

---

6. Kokkuvõte

Kokkuvõte on töö lõppjäreldus ja see peaks vastama sissejuhatuses esitatud uurimisküsimustele. Küsi endalt:

• Millised olid töö põhitulemused?
• Mida uut sa õppisid?
• Kas teema vajaks edasist uurimist?

---

7. Kasutatud allikate loetelu

Kõik töös viidatud materjalid tuleb korrektselt esitada:

• Kasuta ainult usaldusväärseid teaduslikke allikaid: Google Scholar, UTlib, EBSCO, ScienceDirect, teadusraamatud, ajakirjad, artiklid jne.
• Wikipedia ja muud vaba sisuga lehed EI OLE lubatud!
• Allikad esitatakse tavaliselt tähestikulises järjekorras.
• Veebiallikate puhul peab olema ka täielik URL.

Näidis allikate vormistamisest:

• Raamat
  Vahtra, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut.

• Teadusartikkel
  Raudla, H. (2019, 8. märts). Millest sõltub koolide digipädevus? Õpetajate Leht. Link

• Teaduslik veebiallikas
  Mets, K. (2022). Küberkaitse arengud Eestis. Tartu Ülikooli Raamatukogu.

---

8. Tsitaadid ja viitamine

Kui viitad kellegi teise mõttele, tuleb viide lisada:

• Üks või kaks autorit: (Meristo ja Clavel, 2024, lk 11).
• Kolm või enam autorit: (Tamm jt., 2017).
• Autor puudub: (Põhikooli riiklik õppekava, 2023).
• Otsene tsitaat:
  

  “Alates 2016. aastast lisandus gümnaasiumiastme olümpiaad neljas kategoorias.”
  (Meristo ja Clavel, 2024, lk 11).

Soovitus: Väldi pikki tsitaate – parem on mõte oma sõnadega ümber jutustada ja lisada korrektne viide.

---

9. Tabelid ja joonised

Kui töös on tabeleid ja jooniseid, peavad need olema nummerdatud ja pealkirjastatud.

• Tabelites kajastatud andmed peavad olema selged ja loetavad.
• Tekstis peab tabelitele/joonistele viitama (nt “Nagu näha Tabelist 1…”).

Etapp	II kooliastme klassikomplektid	III kooliastme klassikomplektid
I etapp	5	4
II etapp	7	9
III etapp	7	6

---

10. Kasulikud nõuanded

• Kirjuta lihtsalt ja selgelt – väldi liiga keerulisi lauseid.
• Järgi töö struktuuri – see teeb loovtöö loogiliseks ja arusaadavaks.
• Kontrolli õigekirja – kirjavead jätavad lohakalt ettevalmistatud töö mulje.
• Vormista töö korrektselt – kasuta peatükke, alapealkirju ja õiget reavahet.
• Kasuta ainult teaduslikke allikaid (Google Scholar, UTlib, EBSCO, ScienceDirect jms).

---

REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE

Tsitaat on teise teksti (ka joonise, graafiku, tabeli vm) täpne edasiandmine. Tähtis on mitte unustada jutumärke ja olla teksti ümberkirjutamisel väga täpne. Selleks on vaid üks tee: range enesekontroll. Tasub järgida kolme reeglit, mis aitavad vältida
tsitaadi muutumist plagiaadiks:
1. Pane tsitaat väljakirjutamisel kohe jutumärkidesse ning lisa allikas
ja autorinimi (tsitaati viidatakse alati koos leheküljenumbriga).
2. Tsitaate oma tekstis teise kohta viies jälgi hoolega, et ka jutumärgid,
autori nimi ja allikas tuleksid alati koos tsitaadiga kaasa.
3. Oma lõpptekstis kontrolli kõik laenatud osad hoolega uuesti üle:
kas jutumärgid, autori nimi ja allikas on kohal ja korrektsed.

• Tsitaati kasutatakse suhteliselt harva, näiteks eriti isikupärase ja värvika sõnastuse puhul.
• Tsitaat pannakse jutumärkidesse.
• Vahel võib tsitaadi kirjutada ka kaldkirjas.
• Viide pannakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke.
• Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid.
• Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti.
• Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik).
• Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada

Referaat on refereerija tehtud tihendatud ja oma sõnadega esitatud kokkuvõte algallikast. Tihendatud tähendab, et referaat peab olema lühem kui algtekst. Täpseid piire ei ole, aga 50% originaali mahust võiks olla lähteorientiiriks. Oma sõnadega tähendab ennekõike seda, et refereerija sõnastab algteksti oma lausetega ümber, mitte ei piirdu ainult pisimuudatustega. Alles peavad muidugi jääma terminid ja muud sisu täpseks edastamiseks vajalikud sõnad. Millised on pisimuudatused, millega piirdumine viib plagiaadini? Nende lõplikku loendit pole olemas, siin on mõned olulised variandid:
– on asendatud vaid mõned grammatilised vormid paralleelvormidega
(raamatutes > raamatuis),
– on asendatud vaid mõned sõnad sünonüümidega (nt öeldised või
sidesõnad),
– on jäetud üksnes mõned sõnad või väheolulised lauseosad välja,
– on muudetud ainult sõnajärge lausetes või lausete järjekorda,
– on üksnes liigendatud laused teisiti (nt pandud kaks lauset kokku
üheks koos mõne väljajätte ja muudatusega).

Näide

Kuidas sõnastada oma sõnadega ja lühidalt ümber algallikas? Selleks tasub järgida seitset põhimõtet.
1. Loe tekst kõigepealt tervikuna ja mõttega läbi, ära hakka kohe referaati kirjutama.
2. Märgi endale vajalikud mõtted üles märksõnadena või fraasidena. Ära kasuta täislauseid, mis viivad kergesti originaali kopeerimiseni. Märgi täpselt üles terminid ja kesksed märksõnad.
3. Sõnasta oma sõnadega ja oma lausetega kokkuvõte. Ära vaata sel ajal originaalteksti, kasuta ainult oma mälu ja märkmeid.
4. Kontrolli referaat üle. Kas referaat annab allika mõtted korrektselt edasi? Kas pole teksti juhuslikult sattunud originaali lausete koopiaid?
5. Märgi üles autori ja allika andmed ning pane referaadi juurde.
6. Referaati oma tekstis teise kohta viies jälgi hoolega, et autori nimi ja laenu allikas oleks alati kaasas.
7. Oma lõpptekstis kontrolli tekst hoolega uuesti üle: kas iga referaadi juures on autori nimi ja allikas.

• Refereeritud lause või lõigu järel peab olema viide autorile ja teosele, mida on refereeritud.
• Uurimuse koostaja võib refereeringut kommenteerida. Peab olema eristatav, kus on refereeritud osa ja kus uurimuse koostaja seisukohad.
• Viide pikneb enne lauset lõpetavat punkti. 
• Kui refereeritakse mitu lõigu järjest ühest ja samast allikast, siis viide peab olema iga lõigu lõpus.

Lisada tuleb veel see, et üldiselt tuleks kasutada allikatena originaaltöid. Aga mõnikord on siiski vaja kasutada teiste tehtud kokkuvõtteid, õpikuid, käsiraamatuid, tõlkeid jms. Sel juhul on oluline reegel: alati tuleb viidata tegelikult kasutatud ehk loetud allikale ja kommentaaris öelda, et tegu on kaudviitega (viidatud XX kaudu).

Millal ei tule viidata teistele allikatele?

Igast reeglist on erandid. Üheks erandiks on üldtuntud ja nn inimkonna ühisvaraks saanud faktid ja seisukohad, millele pole vaja viidata. Üldteada faktide hulka loetakse laialt tuntud ajaloolised sündmused ja ajaloolised või tänapäevased isikud, geograafilised faktid, matemaatilised tõed jms. Selliste väidete piir pole kahjuks kuigi selge. Üldiselt saab öelda, et üldtuntud faktid on esitatud teatmeteostes ja õpikutes ilma viideteta algallikatele. Põhimõtteks võiks võtta: kahtluse korral on alati kindlam viidata.

Veidi keerukam on lugu iseenda varem avaldatud tööde varjatud kasutamisega. Kõik pole ühel meelel selles, kas enda varasema töö konkreetsete mõtete või tekstiosade kasutamine ilma eraldi märketa kuulub plagiaadi alla või mitte. Kindlasti tuleks aga osutada joone all või sissejuhatuses oma tööle, millele toetutakse (käesolev artikkel toetub…).

---

Allikad:

Tiit Hennoste. (2014). Loomevargus. OMA KEEL 2/2014  http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_10.pdf

MERLE PINTSON. TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE. PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM. http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId=1-dcc3d499-62c8-4855-83bc-4387eb35a58b&attachmentId=5835

PLAGIAAT

Plagiaat tuleb ladinakeelsest sõnast plagiarus (’inimeseröövija, piinaja, rõhuja’) ja eesti keeles on tal väga hea ja täpne vaste – loomevargus. Plagiaat on teisele autorile või allikale kuuluvate mõtete, ideede või tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata või autorsust muul viisil osutamata (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Plagiaat).

Plagiaat ei ole ainult kirjaliku teksti nähtus. Sama käib ka suuliste ettekannete, loengumaterjalide jms kohta. Ja plagiaat ei ole ainult sõnalise teksti nähtus. Sama kehtib ka fotode, graa” kute, tabelite, arvandmete, veebilehekülgede jms materjali kohta.

Kõige ilmsemad plagiaadijuhtumid on seotud viitamata allikate kasutamisega.

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja pildimaterjal tuleb viidata. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Vältida tuleb viitamist tööle teise autori teose kaudu.

Ka enda varasemate tööde kasutamisel tuleb neile viidata, kas siis otseselt tekstis või kokkuvõtlikult sissejuhatuses. Näiteks. Minu käesolev uurimistöö on loovtöö edasiarenduseks. Loovtööst kasutan järgmiseid peatükke…

Viitamise korral võib esineda samuti mitmeid plagiaadina käsitletavaid juhtumeid:

• märgitakse küll allika nime/pealkirja, kuid puuduvad täpsemad viited selle leidmiseks;
• esitatakse ebaõige teave kasutatud allika kohta, nii et seda pole võimalik leida;
• allikale küll viidatakse, aga sõna-sõnalt esitatud tekstiosa ei ole eraldatud jutumärkidega;
• osa kasutatud tekstist on küll viidatud kuid mõned kasutatud tekstiosad on jäetud viitamata, et tekitada muljet nagu oleksid need osad töö tegija originaallooming.

Oluline on see, kui suur on plagieeritud osa. Tihti mõõdetakse plagiaatsust
sõnade või ridade arvuga või protsendiga kogu tööst. Väike eksimus on see, kui on varastatud mõni lause. Aga suur rikkumine on see, kui varastatakse terve lõik või mitu lõiku. Eriti ränk plagiaat on see, kui töö koosnebki varastatud lõikudest, mis kirjutaja on mõne oma lausega kokku traageldanud.

Oluline on ka see, mida on varastatud. Pisike eksimus on see, kui keegi varastab midagi oma töö referatiivsesse ülevaatesse. Suur süütegu on see, kui inimene varastab oma töö põhiväite või järeldused ehk esitab enda loodud uue materjalina teiste tulemusi.

Vaata lisaks

Loomevargus ehk plagiaat http://humanitaarteadused.ut.ee/et/loomevargus

Plagiaadivormid (Tartu Ülikool)

1. Lisaülesanne:

   • Kui kõik ülesanded on täidetud ja kaust korralikult jagatud, lae oma täiendavad materjalid üles Arvutiõpetus kausta
   • .