Skip to content
  • Arvutiõpetus
  • 3 klass
  • 5 klass
  • 8 klass
  • 11 klass
  • Juhendid
    • Loovtöö vormistamise juhend
    • 1. Office 365 – Sisselogimine, keelesätete muutmine
    • 2. OneDrive: Failide talletamine ja jagamine õppetöös
  • Kontakt
  • Home
  • 11 klass

11 klass

Õppekava

  • 6 Sections
  • 10 Weeks
Ava kõik osadCollapse all sections
  • Jaanuar
    2
    • 1.1
      11. klass – 1. tund (Jaanuar) Infoühiskond
    • 1.2
      11. klass – 2. tund (Jaanuar)
  • Veebruar
    4
    • 2.1
      11. klass – 1. tund (Veebruar)
    • 2.2
      11. klass – 2. tund (Veebruar)
    • 2.3
      11. klass – 3. Tund (Veebruar) Uurimistöö MS keskkonnas
    • 2.4
      11. klass – Täiendav tund: 3D modelleerimine – TinkerCAD kasutajaliides
  • Märts
    0
    • Aprill
      0
      • Mai
        0
        • Juuni
          0

          11. klass – 1. tund (Veebruar)

          Tere kõigile! 👋

          Palun võtke hetk aega ja vastake lühikesele küsitlusele, et aidata meil otsustada, milliseid teemasid veebruarikuus kõigepealt õppida. Teie arvamus on meile väga oluline! 🙌  https://www.menti.com/alxrdxqih55p

          Slides

          Informatsiooni otsimine ja hindamine

          Informatsiooni otsimine ja selle kvaliteet

          Informatsiooni otsimine on iga uurimistöö ja projekti lahutamatu osa. Tähtis on, et otsitav informatsioon oleks kvaliteetne ja usaldusväärne. Allpool on toodud juhised, kuidas otsida ning hinnata infot, et tagada selle kasutusväärsus akadeemilistes ja praktilistes töödes.


          Millist informatsiooni saab usaldada?

          1. Raamatukogude, muuseumide ja arhiivide info:
            • Ametlikud allikad on reeglina usaldusväärsed, kuna neid kontrollitakse enne avaldamist põhjalikult.
          2. Veebilehtede info:
            • Internetis leiduv info võib olla väga erineva kvaliteediga. Kasutajale langeb vastutus hinnata selle allika usaldusväärsust ja sobivust.

          Kvaliteetse informatsiooni allikad

          1. Teaduslikud artiklid:
            • Teadusartiklid on retsenseeritud ja põhinevad tõenditel. Need on kvaliteetse informatsiooni allikad.
          2. Ajakirjade artiklid:
            • Need on faktid kontrollitud ja reeglina usaldusväärsemad kui uudised. Kuid on oluline alati kontrollida autori tausta.
          3. Uudised:
            • Ajakirjanike koostatud artiklid võivad vajada kontrollimist, eriti kui tegemist on kiireloomuliste uudistega. Vaata, kas allikas on sõltumatu ja faktiliselt korrektne.
          4. Sotsiaalmeedia postitused:
            • Kui info jagaja on usaldusväärne (nt teadlane, ekspert, autoriteetne isik), võib tema jagatud infot kasutada, kuid alati tuleb allikas täpselt üle kontrollida.
          5. Raamatud:
            • Raamatud (v.a. ilukirjandus) võivad olla usaldusväärsed allikad, kuid tänapäeval saab raamatuid välja anda igaüks, eriti digiformaadis. Kontrolli alati autori tausta ja väljaandja usaldusväärsust.

          Informatsiooni allikad, mida ei tohi kasutada uurimistöös

          1. Wikipedia:
            • Wikipedia on küll kasulik esmaseks ülevaateks, kuid selle sisu võib muuta igaüks, mistõttu pole see akadeemiliselt usaldusväärne allikas.
          2. Anonüümsed veebilehed:
            • Kui allikal pole selget autorit või väljaandjat, ei ole selle kasutamine soovitatav, kuna see võib olla ebausaldusväärne.
          3. Populaarsed blogid ja foorumid:
            • Kuigi need võivad olla informatiivsed, ei tohi neid kasutada akadeemiliste tööde allikatena, kuna nende sisu on sageli kontrollimata ja subjektiivne.

          Kuidas hinnata informatsiooni kvaliteeti?

          1. Autorite pädevus:
            • Kes on autor? Kas ta on oma valdkonna ekspert (teaduskraad, ametipositsioon)? Kas tema töid viidatakse usaldusväärsetes allikates?
          2. Dokumendi/veebilehe eesmärk:
            • Mis on dokumendi eesmärk? Kas selle eesmärk on informeerida, müüa, veenda või meelelahutust pakkuda? Püüa vältida allikaid, mille eesmärk on peamiselt reklaam või emotsionaalne veenmine.
          3. Objektiivsus:
            • Kas autor esitab teemat tasakaalustatult ja mitmekülgselt? Kas on selge, et autor on teemaga põhjalikult kursis ja esitab tõendusmaterjale?
          4. Kvaliteet:
            • Kas dokument on loogiliselt üles ehitatud, selge ja korrektne? Kas keelekasutus ja stiil on professionaalsed? Kontrolli ka viidete ja allikate loetelu.
          5. Ajatundlikkus:
            • Millal see dokument on avaldatud? Kas see on ajakohane ja relevantne sinu uuritava teema jaoks?

           


          Muud olulised aspektid info hindamisel

          1. Veebilehe domeen:
            • .org, .gov, ja .edu domeenid on tavaliselt usaldusväärsed, kuna need kuuluvad ametlikele organisatsioonidele, valitsusele või ülikoolidele.
          2. Tehnilised parameetrid:
            • Kontrolli, kas kõik lingid töötavad ja sisu on esitatud selgelt. Professionaalne disain ja hea struktuur viitavad usaldusväärsusele.

          Kokkuvõte

          Oluline meeles pidada uurimistööde puhul:

          • Wikipedia ja teised kergesti muudetavad allikad pole sobivad teadustööks.
          • Anonüümsed veebilehed ei ole usaldusväärsed.
          • Allikad peavad olema usaldusväärsed ja kontrollitavad, mistõttu on oluline eelistada teadusartikleid, raamatuid ja ajakirjade artikleid.
          • Kriitiline mõtlemine ja allikate hindamine on uurimistöö tegemisel võtmetähtsusega.

          Uurimistöö puhul on alati oluline hinnata allikaid põhjalikult ja kasutada vaid usaldusväärseid ja tõenditel põhinevaid allikaid.

           


          1. Kuidas leida teaduslikke artikleid?

          Teadusartiklite ja usaldusväärsete allikate leidmine on oluline osa uurimistöö koostamisel.

          1.1. Peamised teadusartiklite andmebaasid:

          📌 Google Scholar – Rahvusvaheline teadusartiklite otsingumootor.
          🔗 https://scholar.google.com

          📌 Tartu Ülikooli raamatukogu andmebaasid – Juurdepääs teadusartiklitele ja e-raamatutele.
          🔗 https://utlib.ut.ee

          📌 Elsevier, Springer, JSTOR, ScienceDirect jt – Rahvusvahelised teadusartiklite andmebaasid, millele võib olla ligipääs ülikooli kaudu.

          AI: Perplexity

          1.2. Kuidas otsida teadusartikleid?

          ✅ Kasutage täpseid märksõnu – sisestage artikli otsingusse olulised märksõnad, vältides üldiseid termineid.
          ✅ Täpsem otsing Google Scholaris – lisage märksõnadele jutumärgid (nt “digital transformation in education”) või kasutage operaatoreid (AND, OR, NOT).
          ✅ Kasutage usaldusväärseid allikaid – eelista artikleid, mis on avaldatud mainekates teadusajakirjades.
          ✅ Kontrolli allika värskust – eelistada tuleks viimase 5-10 aasta jooksul avaldatud teadustöid.

           


          Ülesanne 1: Internetiotsingu tööleht ja üleslaadimine

          Sammud, mida pead tegema:

          1. Ava ja täida tööleht
            • Laadi alla Info otsimine 11.klass
            • Ava dokument ja vasta seal olevatele küsimustele, kasutades otsingumootoreid (Google, Bing jne).
            • Püüa leida täpsed vastused, mis vastavad töölehel esitatud küsimustele.
          2. Otsing ja vastamine
            • Kasuta internetiotsingut, et leida vajalikku teavet ja vastuseid kõikidele töölehe küsimustele.
            • Püüa leida usaldusväärseid allikaid ja ära unusta viidata neile, kui tööleht seda nõuab.
          3. Dokumendi salvestamine
            • Pärast kõikide küsimuste vastamist ja töölehe täitmist, salvesta dokument korralikult. Veendu, et kõik on õigesti vastatud ja dokument on täielik.
          4. Laadi töö üles OneDriveile
            • Tähtis!
          5. Kontrolli üleslaadimist – avalda oma töö!!!
            • Kontrolli pärast üleslaadimist, et dokument oleks korrektselt nähtav ja jagatud õigete osalejatega. Veendu, et töö on korrektselt üles laetud ja nähtav.

          Kui kõik sammud on tehtud, on ülesanne täidetud!

           


          Definitsioon: turvaaudit

          Turvaaudit on süsteemi ja toimingute sõltumatu läbivaatus ja uurimine, mille eesmärk on tagada, et kõik toimingud vastavad infoturbe standarditele ja reeglitele.

          Küberturvalisuse auditi tegemisega seotud amet ettevõttes

          Igas ettevõttes on oluline tagada, et teenused oleksid kliendile turvalised ja töötajatel oleks ohutu oma tööd teha. Selleks on vajalik infoturbejuht, kelle ülesanne on koostada ja rakendada infoturbe reeglid. Kui infoturbejuhti ei ole, siis vastutab selle eest IT-juht. Kui ka IT-juhti ei ole, tegeleb sellega organisatsiooni juht või omanik.

          Amet: infoturbejuht (Start-IT)

          Infoturbejuhi peamised tööülesanded:

          • Infoturbe poliitika väljatöötamine ja rakendamise jälgimine.
          • Infoturbe dokumentide, standardite ja tööprotsesside koostamine ja rakendamise jälgimine.
          • Infosüsteemide turvainstrumentide kasutuselevõtu koordineerimine.
          • Infosüsteemide riskide analüüs, sealhulgas regulaarsete turvarevisjonide läbiviimine.
          • Arendustegevused turbeintsidentide ärahoidmiseks.
          • Juhtide ja võtmeisikute teadlikkuse tõstmine turvariskidest, sealhulgas koolitamine.
          • Koostöö korraldamine valdkondlike järelevalveorganisatsioonidega.

          Infoturbejuhi töö tulemusena on infoturbepoliitika edukalt rakendatud, infoturberiskid kaardistatud ja informatsioonisüsteemid maksimaalselt turvalised.

          Kodune turvaaudit

          Kodune turvaaudit hõlmab meie ümbruse, tegevuste ja käitumise märkamist, samuti nende tagajärgede teadvustamist. Oluline on, et kodudes mõistetaks, kuidas tehnika kasutamine mõjutab meie turvalisust. Näiteks võib halvasti konfigureeritud WiFi-ruuter tuua külla kutsumata külalisi.

          Täiendav ülesanne:

          • Tunnis turvaauditi läbiviimiseks avage allolev fail ja vastake 25 küsimusele enda kohta.
          • Kõige lõpus kirjeldage 5 sammu, mida pead tegema, et saada turvalisemaks.
            • Mõtle ka sellele, et kui sa käid keskkondades, kus on sulle palju võõraid või kui sul on huvi tutvuda internetis inimestega, kas see käitumine võib saada ohuks sinu andmetele ja tehnikale.

          FAIL: isiklik_turvaaudit

          Viitamine: reeglid ja praktika

          1. Mida tuleb viidata?

          Viidata tuleb kõigile ideedele, andmetele ja materjalidele, mida ei ole autor ise loonud. Täpsemalt:

          • Teiste autorite ideed ja mõtted: Näiteks, kui analüüsid teadusartiklit, referaadiks raamatut või kasutad mõnda uurimuses toodud teooriat.
          • Tsitaadid ehk täpselt kopeeritud laused: Isegi kui tsitaat on vaid paar sõna, tuleb sellele viidata.
          • Andmed ja numbrid: Statistika, uurimistulemused, tabelid ja arvulised näitajad.
          • Tabelid, diagrammid ja pildid: Kõik graafilised elemendid, mida ei ole ise loonud.
          • Raamatud, artiklid ja muud tekstiallikad: Kõik kirjanduslikud ja teaduslikud tekstid, mida oma töös tsiteerid või refereerid.
          • Veebilehed ja digitaalsed materjalid: Kõik internetist pärinevad materjalid, mis ei ole üldteada faktid.

          Erand: Viitama ei pea üldteada faktidele (nt “vesi keeb 100 °C juures”) ega omaenda ideedele või järeldustele.


          2. Kuidas viidata teksti sees?

          Viitamisel kasutatakse standardset süsteemi, kus sulgudesse märgitakse autori perekonnanimi, avaldamise aasta ja vajadusel leheküljenumber. Selle süsteemi järgi peab iga viide olema täpselt jälgitav.

          2.1. Raamat ühe autoriga:

          Kui kasutad ühe autori kirjutatud teost:
          Näide:
          “Looduskeskkond on viimase sajandi jooksul drastiliselt muutunud” (Hint 1999: 220).

          2.2. Raamat kahe autoriga:

          Kui kasutatud on kahe autori kirjutatud raamat:
          Näide:
          “Immuunsüsteem kaitseb organismi haiguste eest” (Tartes ja Viikmaa 2008: 89).

          2.3. Raamat kolme või enama autoriga:

          Kolme või enama autori puhul kirjutatakse esimese autori nimi ja sellele järgneb “jt” (mis tähendab “ja teised”):
          Näide:
          “Loodusõpetuse õpetusmeetodid on pidevas arengus” (Jänes-Kapp jt 2005: 89).

          2.4. Kui autorit pole (nt anonüümsed teosed või veebiallikad):

          Kui autor puudub, kasutatakse pealkirja või selle esimest sõna. Kui avaldamisaasta pole teada, kasutatakse käesolevat aastat:
          Näide:
          (Gümnaasiumi riiklik õppekava 2023).

          2.5. Kui tsitaadi autor on tekstis mainitud:

          Kui viidatud autori nimi on tekstis juba välja toodud, lisatakse sulgudesse vaid aasta ja leheküljenumber:
          Näide:
          Hint (1999: 220) kirjutab, et looduskeskkonna muutused on mõjutanud kultuuri.

          2.6. Mitme allika korraga viitamine:

          Kui viidatakse mitmele allikale korraga, eraldatakse viited semikooloniga ja järjestatakse aastate järgi:
          Näide:
          (Aavik 1924; Erelt 2004; Veski 1958).


          3. Kasutatud allikate loetelu koostamine

          Kõik tekstis viidatud allikad peavad olema koondatud töö lõppu kasutatud allikate loetellu. Selle korrektne vormistamine on sama oluline kui viitamine tekstis.

          3.1. Üldreeglid:

          1. Pealkiri: Kasuta selget pealkirja, näiteks “Kasutatud allikad”.
          2. Järjestus: Allikad järjestatakse tähestiku järgi autori perekonnanime alusel. Kui autor puudub, kasutatakse pealkirja või organisatsiooni nime.
          3. Täpsus: Kõik tekstis viidatud allikad peavad olema loetelus ja vastupidi.

           

          3.2. Vorming ja näited:

          • Raamat:
            Hint, Mati. 1999. Eesti keele ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
          • Kaks autorit:
            Tartes, Ülo ja Viikmaa, Mati. 2008. Immuunsüsteemi anatoomia. Tallinn: Medicina.
          • Kolm või enam autorit:
            Jänes-Kapp, A., Mägi, T. jt. 2005. Eesti loodus. Tallinn: Eesti Loodusraamat.
          • Internetiallikas:
            Tervise Arengu Instituut. 2013. Tervislik toitumine.
            https://www.toitumine.ee (külastatud 03.12.2024).
          • Anonüümne teos:
            Gümnaasiumi riiklik õppekava. 2023.
            https://www.hm.ee/oppekavad (külastatud 03.12.2024).

          4. Olulised märkused ja soovitused

          • Leheküljenumber: Lisa alati, kui see on olemas. Kui leheküljenumbrit pole (nt veebiallikate puhul), jäta see viitest välja.
          • Internetiallikad: Ära lisa teksti veebiaadresse. Veebiallikad kuuluvad ainult kasutatud allikate loetellu.
          • Üldteada faktid: Üldiselt teadaolevatele faktidele (nt “vesi keeb 100 °C juures”) ei pea viitama.
          • Järjepidevus: Kasuta sama viitamisstiili kogu töö ulatuses, et lugejal oleks lihtne viiteid jälgida.
          • Täpsus internetiallikates

          Internetiallikate viitamisel on väga oluline, et kasutatud lingid oleksid täpsed ja viiksid otse sellele konkreetsele lehele või dokumendile, kust sa oma materjali hankisid. Lingid, mis viivad näiteks ainult üldisele veebisaidile (nt organisatsiooni avalehele), ei ole piisavad ja võivad tekitada segadust.

          Näited:

          • Ebaõige viide:
            https://www.hm.ee
            (Viitab ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi avalehele, mitte konkreetsele dokumendile.)

           

          • Õige viide:
            https://www.hm.ee/sites/default/files/gumnaasiumi_riiklik_oppekava.pdf
            (Viitab otse gümnaasiumi riikliku õppekava PDF-dokumendile.)

           

           

          Harjutus 12: Viida valmis tekstile

          Eesmärk: Õppida analüüsima ja korrektselt viitama olemasolevat teksti.


          Ülesanne:

          1. Loe tekst: Ojanen et al. „Kuivenduse mõjud“.
          2. Vali tekstist kaks lauset, kus on viide.
          3. Sõnasta ümber valitud laused, säilitades algse sisu.
          4. Lisa iga lause lõppu korrektne viide (autori nimi, aasta, leheküljenumber).
          5. Lisa vähemalt kaks viidet allikate loetellu.

          Näide tehtud tööst:


          Esitamine:

          • Koosta Wordi dokument, kuhu lisad ümber sõnastatud laused ja allikate loetelu.
          • Saada dokument MS Formsi või Padleti kaudu.
          • Faili nimi: Viitamine_[SinuNimi].docx.

           

           

           


          Harjutus 13: Otsi ja viita teadusartiklitele

          Eesmärk: Õppida teadusartikleid otsima ja saadud teavet korrektselt viitama.


          Ülesanne:

          1. Kasuta teadusartiklite leidmiseks:
            • Google Scholar
            • Tartu Ülikooli teadusportaal
            • Muu usaldusväärne teadusandmebaas.
          2. Otsi artikkel teemal „Digitaalne lõhe Eestis“.
          3. Koosta artikli põhjal 1–2 lauset teemakohast teksti.
          4. Lisa lausetesse korrektsed viited (autori nimi, avaldamisaasta, vajadusel leheküljenumber).
          5. Koosta kasutatud artiklist korrektne viide allikate loetellu.

          Näide tehtud tööst:


          Esitamine:

          • Koosta Wordi dokument, kuhu lisad tekstis kasutatud viited ja allikate loetelu.
          • Saada dokument MS Formsi või Padleti kaudu.
          • Faili nimi: Viitamine_[SinuNimi].docx.

          Kontrollnimekiri:

          Tekstis:

          • Ümber sõnastatud laused või 1–2 lauset teemakohast teksti.
          • Korrektselt lisatud viited (autori nimi, avaldamisaasta).

          Allikate loetelu:

          • Sisaldab kõiki viiteid korrektse vormistusega.
          • Kasutatud on ainult usaldusväärseid ja teaduslikke allikaid.

          Esitamine:

          • Dokumendi vormistus: Times New Roman, 12 pt, 1,5-realine vahe.
          • Faili nimi: Viitamine_[SinuNimi].docx.
          • Dokument esitatud MS Formsi või OneDrive kaudu.

          Test 14


          11. klass – 2. tund (Jaanuar)
          Prev
          11. klass – 2. tund (Veebruar)
          Next
          Klass
          LISAMATERJALE
          • Stuudium
          Kontakt

          Arvutiõpetus

          • abi@arvuti.app
          • Privacy Policy
          • Our Terms