Loovtöö esitlus

Slaidid on esinemise illustreerimiseks, need pole esinemine ise. Esinemisel ärge lugege slaidil olevat teksti sõna-sõnalt maha ja ärge kunagi pöörake kuulajaskonnale selga, et vaadata seda, mis slaidil kirjas. Teie ülesandeks on selgitada slaidil olevat põhjalikumalt, räägitava jutu võite kirja panna esitlusprogrammi märkmetesse või eraldi tekstidokumenti ja välja printida.

Uurimisttöö/loovtöö esitlemisel õpilane:
1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
2) tutvustab kasutatud meeto(dit)deid;
3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.

• Slaidil olev tekst võtke ka endale kätte. Nii ei pea te teksti ekraanilt lugema ning saate
  hoida kuulajatega silmsidet. Joonised tuleb lahti seletada.
• Kui tahetakse viidata slaidil olevale lausele või sõnale, siis piisab nende ettelugemisest ja käega ekraani suunas viipamisest (näitab materjali tundmist ja valdamist).
• Ära mine auditooriumi ette esitlusega, mida sa pole varem näinud või ette kanda proovinud
• Slaid ei tohi olla keskne, vaid keskne on õpilane ning slaidil esitatu vaid toetab tema juttu.

Tavaliselt sisaldab kaitsekõne esitlus 7-10 slaidi: tiitelslaid, töö eesmärgid ja uurimisprobleem, 1-2 slaidi teoreetiliste lähtekohtadega, uurimismeetodite kirjeldus, 2-3 slaidi uurimistulemustega, diskussioon, järeldused ja kokkuvõte

Video juhendid esitluse koostamisest

Esitluses peab olema kõik teemale vastav.

Tekstikasutus

Slaidile lisatava teksti puhul tuleks kinni pidada järgmistest soovitustest:

• Esitluses on tiitelslaid (pealkiri, nimi, klass, kool) ja lõpuslaid.
• Slaidi pealkirja suurus 32 – 72 pt.
• Soovitav teksti suurus 28 pt;
• Ühele slaidile sobib üks mõte.
• Teksti ei esitata pika jutuna, vaid punktide ja alampunktidena.
• Tekst esitatakse enamasti väidetena, mitte lausetena.
  • Väite lõpus on semikoolon, lause lõpus on punkt.
• Ühel slaidil ei tohi olla teksti liiga palju 4×4 või 6×6 reeglid:
  • Ühel slaidil võiks olla 6 rida, igas reas 6 sõna (veel parem – igal slaidil umbes neli rida, igas reas on umbes neli sõna).
• Juhul kui on tabelid või skeemid, milles 6 rea ja 6 sõna reeglit ei saa jälgida, ei tohiks teksti suurus jääda alla 18 pt.
• Kasutada tuleks traditsionaalseid tekstistiile (Arial, Times New Roman, Verdana jne), mida on kerge lugeda.
• Ei kasutata rohkem kui kahte kirjastiili ehk fonti.
• Loetavuse seisukohalt on kõige parem vasakpoolne ja parempoolne teksti joondamine, mitte rööpjoondus (justified).
• Jätke äärtesse ruumi. Hoiduge slaidi koostamisel selle täiskirjutamist ääres ääreni – jätke servadesse vaba ruumi.
• Vältige kordusi. Kui sama sõna kordub igas loetelu punktis, proovige see viia pealkirja või alapealkirja osaks.
• Kasutage sama kirjatüüpi, ühesugust märgistust loetelude sees ja kujundust kogu esitluse vältel.
• Kasutage sobivaid märgistusi loetelude ees. Jälgige, et loetelude ees olevate märgistuste suurused oleksid vastavad kirja suurusega. Pigem võivad olla kirja suurusest väiksemad kui suuremad.
• Kasutage numbreid loetelu ees põhjendatult. Loetelu ees kasutage numbreid, kui soovite rõhutada sisuelementide järgnevust või võrrelda erinevaid loetelusid.
• Hoidke loetelus ühte stiili. Jälgige, et loetelud oleksid koostatud samas stiilis, nt algavad kõik tegusõnaga jms.
• Ärge karjuge. Hoiduge SUURTE TÄHTEDE kasutamisest.

Mida ei tohiks teha?

Et esitlus oleks selge, kergesti jälgitav. Et kuulajal jääks aega teie esitluse kuulamiseks, mitte ta ei peaks kogu oma tähelepanu pöörama esitluse lugemisele, oleks kasulik vältidajärgmisi punkte:

• Vältige paljude erinevate võimaluste (siirded, efektid jne) kasutamist.
• Eelistage ühtset stiili.
• Ärge kasutage eredaid värve ühes koos. Nagu näiteks punane taust must kiri,
  heleroheline taust hele kollane kiri.
• Ärge pange tekstile kirjut tausta. Tekst kirjul taustal võib osutuda päris loetamatuks.
• Mida väiksem on teksti punktisuurus, seda lihtsam peab olema taust.
• Vältida tuleb joonistähti, sest seda kirja on raskem lugeda kui kirjatähtedes teksti.
• Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast – see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale.
• Ära tee ettekannet automaatses esitlusrežiimis.

Kujundamisreeglid

Selleks, et esitlus jätaks hea mulje kõigile vaatajatele on soovitav jälgida järgmiseid
kujundusreegleid:

• ühel slaidil on vaid üks illustratsioon.
• 0le pigem konservatiivne;
• ärage ilustage ega kaunistage liiga palju. Alati disainige, mitte ärage dekoreerige! Rohkem ei ole alati parem! (Less is more)
• lihtsus eelkõige;
• ärge kuhjake objekte üksteise otsa;
• vaba ruumi vähesus – korraga pakutakse liiga palju informatsiooni;
• korrastatud struktuur – eelistatav kaosele;
• otstarbekas on avalikustada kogu slaid, et kuulajad tajuksid tervikut, ning seejärel hakata käsitlema üksikuid osi;
• kui on vaja edastada palju informatsiooni – jagada mitme lehe/ekraanitäie vahel ära.

Halvad värvilahendused

Esitlustes oleks soovitav vältida järgmisi värvikominatsioone

• punane taust, must kiri,
• must taust, punane kiri,
• hele taust, hele kiri.

Head värvilahendused

Headeks värvilahendustes, mis ei väsita vaatajate silmi peetakse:

• kollane taust, sinine kiri,
• valge taust, must kiri.

Piltide kasutamine

Kui soovite on kasutada pilte, et ilmestada esitlust, tuleks järgida järgmisis soovitusi:

• tasub kasutada fotosid, sest üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna;
• kuid pildid peavad haakuma sisuga.
• Pildid ei ole udused ega proportsioonidest väljas;
• kui pilt on suur, siis vähendage teda nurkades, mitte külgedest;
• kui pilt on väga väike, siis ärge seda vägisi liiga suureks vedage. Väike pilt muutub suurendamisel häguseks ja temast ei ole mingit kasu.
• Teiste loodud piltidele viidatakse pildi all või esitluse lõpus lingiga (lingi teksti suurus võib olla väiksem kui 28 pt)

Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul.

Vaata ja loe lisaks

Kasutatud allikad

AKU: Arvuti kasutamine uurimistöös. 5.4. UURIMISTULEMUSTE ETTEKANDMINE

Pärnu Rääma Põhikool. (2018) Loovtööde korraldus.

Esinemise näitlikustamine.pdf

Esitluste vormistamise nõuded Gustav Adolfi Gümnaasiumis

Merlecons. (2013) Kujundav ja kokkuvõttev hindamine õppeprotsessis