Eesmärgid:
Tunnis õpitav:
Loading...
Näide tehtud tööst:
Loading...
Näide tehtud tööst:
Juhend:
Loading...
Harjutamiseks koostame kaks tabelit.
Harjutus 8.1
Laadi alla nadalane_kohustuste_tabel.docx.
Koosta Wordis tabel antud andmete põhjal.
Vormista tabel täpselt nagu näites.
Pealkiri:
Tekst: Nädalane kohustuste tabel
Font: Times New Roman
Suurus: 16 pt
Stiil: Bold (rasvane)
Joondus: Keskele
Kuupäevad:
Tekst: 8. juuli – 12. juuli
Font: Times New Roman
Suurus: 12 pt
Joondus: Vasakule
Tabel:
Font: Times New Roman
Suurus: 12 pt
Tabelis on 6 veergu ja 5 rida
Esimene rida: päevade nimetused
Esimene veerg: ülesannete nimetused
Lahtrite sisu joondatud keskele
Kasuta tabelis tähist X, et näidata, millisel päeval ülesanne tehakse
Päevad:
Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede
Ülesanded:
Kodutöö
Kalade toitmine
Nõud
Taaskasutus
Salvesta fail nimega:
nadalane_kohustuste_tabel.docx
Reload document 
Open in new tab =lorem(4,10) ja vajuta Enter.Tulemus: Valmis dokument peab sisaldama korrektselt vormindatud teksti ja kolme erinevat pilti, kusjuures üks pilt on taustaga ja teine ilma.
Näide tehtud tööst:
Võrrelge kaht erinevat riigi/kohaliku infosüsteemi kasutamisjuhendit ja dokumentatsiooni, tooge välja sarnasused ja erinevused. Leidke endale internetist kahe ettevõtte või e-teenuse kohta juhendid. Teenused ei pea olema massiivsed, piisab näiteks kui uurite, kuidas töötab ID-kaart või Patsiendiportaal või võrdlete erinevaid teenuste kasutustingimusi.
Võrdlemisel tooge välja:
Võib leida hulgaliselt näiteid erineva arengutasemega riikidest, mis vaid mõni aastakümme tagasi olid samal tasemel. Miks ühtesid saadab edu, samas kui teised tammuvad paigal? Vastust teab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak.
E-residentlus on võimalus, kus olles ühe riigi kodanik, pääseb läbi interneti ligi ka teise riigi kesksetele teenustele. Eriti oluline on see ettevõtjatele, kes soovivad tuua oma tooteid uutele turgudele. Eesti poolt pakutud e-residentluse programm annab võimaluse kasutada ka erinevaid Euroopa Liidu teenuseid, mistõttu on see maailma erinevates osades elavatele inimestele väga paeluv. Tegemist on uutmoodi lähenemisega kodakondsusele, mis aitab erinevatel riikidel ja ettevõtetel tõsta oma tulumahtu ja kasutajate arvu ehk siis teenida suuremat kasumit – kasu on aga mõlemapoolne. Eesti on selles valdkonnas üks esimesi tegijaid ja kogu antud teema eeskõneleja. Lähemalt saab lugeda Eesti e-residentluse programmist siit – https://e-resident.gov.ee/.
Welcome to e-Estonia, the world’s first digital nation! 2019.
Miks Eesti on tulevikumaa!
Antud peatükk annab ülevaate:
Sissejuhatus küberkaitsesse
Küberkaitse eesmärgid
Küberturvalisus
Küberturvalisus tähendab informatsiooni ja seda sisaldavate seadmete kaitset erinevate ohtude ja rünnete eest. Küberturvalisuse raames on olulisel kohal kolm infoturbe eesmärki: käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus (vt vastavaid märksõnu).
Küberturvalisust iseloomustavad laias laastus kolm turbe-eesmärki: informatsiooni käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus.
Teisisõnu, kasutajana soovime, et informatsioon oleks meile kättesaadav, kui seda vajame, et info oleks sellisel kujul, kui see algselt oli ning et see info oleks ainult seal (ja neil inimestel), kus seda on vaja.
Andmete käideldavus
Andmete käideldavus on andmete kättesaadavus nõutaval ajal, nõutava kiirusega ja ainult selleks volitatud isikutele või seadmetele.
Andmete terviklus
Andmete tervikluse moodustavad andmete päritolu autentsus (andmete väidetav ja tegelik päritolu kattub), täielikkus (andmed sisaldavad kõike, mida vaja), õigsus (andmed on õiged ja ajakohased) ning kontrollitud ligipääs (andmeid ei saa muuta keegi, kelle selleks õigust ei ole).
Andmete konfidentsiaalsus
Andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile (isikutele või tehnilistele süsteemidele) ning kättesaamatus kõigile ülejäänutele.
Üheski infosüsteemis ei ole olemas täielikku turvet, st täielikku käideldavust, täielikku terviklust ja täielikku konfidentsiaalsust. Millistele infoturbe aspektidele tuleb konkreetsete andmete korral tähelepanu pöörata, oleneb konkreetsest infosüsteemist ja selle otstarbest, st käideldavate andmete väärtusest. Enamasti tuleb arvesse võtta turvalisuse kõiki kolme komponenti, kuid erinevate kaaludega. Organisatsioonis nõutav infoturbetase sõltub organisatsiooni ülesannetest, õigusaktidest ja eeskirjadest, organisatsiooni tegevuse sisemisest korraldusest, infosüsteemide ja ka teenuseandjate ja koostöö- või lepingupartnerite tagatud või nõutud turvatasemest jms.
Teadlane teab: Mis on küberturvalisus? (Raul Rikk)
Infoühiskond
Materjali loomise ajal (2018) elas maailmas üle 7,6 miljardi inimese (info), kellest internetti kasutab u 50% (info). Internetti ühendatud seadmeid on u 23 miljardit, ning aastaks 2020 ennustatakse nende kasvu 31 miljardile ning aastaks 2025 juba 75 miljardile (info). Euroopa Liidus kasutab digitaalseid teenuseid u 50% elanikest ja u 90% ettevõtetest, e-kaubandus moodustab u 25% ettevõtluse käibest (info). Eestis toimub 95% pangandusest elektrooniliselt ning 92% tuludeklaratsioonidest esitatakse internetis. Meil on kasutusel e-identiteet dokumentide allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks, toimuvad e-valimised, kasutusel on elektroonilised tervishoiuteenused jpm. Mõningatel hinnangutel annab e-teenuste kasutamine ajakokkuhoidu umbes ühe nädala inimese kohta aastas.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on omanud lähimineviku majanduse ja ühiskonna arengutes väga suurt rolli. Internet, arvutid, mobiiltelefonid ja teised nutiseadmed ning -lahendused on loonud võrreldes varasemate aegadega täiesti uued võimalused inimeste igapäevaelu ja -töö, aga ka õppimise ja vaba aja korraldamiseks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi vahendeid mistahes elualal konkurentsivõime tõstmiseks. Infoühiskonnas nagu nimigi ütleb tegeletakse peamiselt infoga – selle loomise, levitamise ja tarbimisega – ning sellel tegevusel on nii majanduslikud, kultuurilised kui ka poliitilised mõjud.
Infotehnoloogia arengutrende vaadates on selge, et ka lähema paarikümne aasta jooksul jätkub selle oluline roll majanduse ja ühiskonnaelu edendamisel. Kui seniajani on arengumootoriks olnud suurema võimsusega arvutustehnika või uudsete taristulahenduste välja töötamine, siis edaspidi sõltuvad arengud pigem sellest, kuidas infotehnoloogia pakutavaid võimalusi erinevates valdkondades uuendustele avada ning kasutusele võtta. Infotehnoloogia (aga ka tehnoloogia laiemalt) areng ning selle kasutusalade laienemine esitab ka suuremaid nõudmisi selle kõige turvalisuse paindlikuks tagamiseks.
Inforuum
Me suhtleme, õpime, töötame, ostleme ja mängime veebis. Järjest enam on meie elud sõltuvuses erinevatest digitaalsetest teenustest. Enamikku igapäevategevustest saab sooritada internetis ning see muudab meid altiks erisugustele küberohtudele. Internet mõjutab meid, muutume digisuhtluses nullideks ja ühtedeks ning laeme ennast üles internetti – pilve ehk kellegi teise arvutisse. Inforuumis on palju müra, sest üles laevad ennast kõik ning selles kaoses võib ennast lausa kaotada, kui ei oleks süsteeme. Internet on võrkude võrk ja on seetõttu võrreldav närvisüsteemiga. Algne internet ja tänane internet ei ole enam samaväärsed: 1969. aastal oli võrku ühendatud neli ülikooli, et omavahel andmeid vahendada – täna on omavahel ühenduses kõik maailma netiseadmed.
Internet
Internet on ülemaailmne kogum erinevaid võrke, millesse ühendatud seadmed (ajalooliselt arvutid ja võrguseadmed, tänapäeval on selle laienduseks asjade internet) suhtlevad omavahel TCP/IP protokolli kasutades. Internet sisaldab palju erinevaid teenuseid, tuntuimatena võib mainida veebi ja e-posti.
Internet jaguneb mitmeks osaks:
Küberturvalisuse ajalugu
Olulisemad küberintsidendid läbi aegade
Ülesanne
Mõtle, milline võiks olla tulevik aastal 2030 või hoopis 2050? Milline on selles teie roll: kasutajana, loojana või hoopis selle vältijana? Viige klassis läbi hääletus, kes ja millisest rollist enim huvitatud on? Põhjendage oma valikut.
