Antud peatükk annab ülevaate ettevõtluskeskkonnast ja projektijuhi rollist. Ülesannete lahendamisel saate enam teada, milliseid abivahendeid kasutada, et olla edukam projektijuht, kuid eelkõige käsitletakse järgmisi teemasid:
Eesti on maailmas tuntud kui maa, kus on kõige enam Start-up´e. Oleme selle üle väga uhked – õpilased koolides osalevad ettevõtlust toetavates õpiprogrammides, õpilasfirmade loomises ja õpilasfirmade konkurssidel. Üliõpilased ning täiskasvanud osalevad aga loome- ja äriinkubaatorite töös, Garage48-laadsetes häkatonides või Ajuahil, kus võistlevad äriideed, et luua maailma mõni uus toode või teenus. Eesti Start-up´e ja ettevõtluskeskkonda arendab ka tugiüksus Startup Estonia.
Kõik ettevõtted ei ole idufirmad. Idufirma on loodud eesmärgiga luua järk-järgult laienevat ärimudelit. Tihti kasutavad sellised ettevõtted ka kiirendi abi, kus ettevõtjad kohtuvad potentsiaalsete investoritega. Tuntuimad kiirendid on näiteks Seedcamp Euroopas, 500 Startups ja Techstars USA-s. 2012. aastal asutati Eesti esimesed kiirendid: Startup Wise Guys ja GameFounders. (Wikipedia).
E-teenuseid võivad pakkuda ka teised. Näiteks:
Oluline on aga teadmine, et mida suurem hulk inimesi kasutab interneti- ja mobiiliseadmeid, seda enam muutub tavaline poes käimine e-poes poodlemiseks ja aina enam soovitakse tarbida ka teisi e-teenuseid, nii riigi kui ettevõtjate poolt looduid, on need siis lapsehoidja leidmine, mõne e-mängu mängimine või kasvõi kalastamisloa taotlemine, maailm selles osas on piiritu.
Võrrelge kahe erineva idufirma (start-up´i) elutsüklit: uurides välja, kuidas nad alustasid, kuidas arenesid, milline on nende maine, kellele nad oma teenused suunavad jne.
Start IT ametite andmebaasist leiab Ärianalüütiku ameti põhjaliku kirjelduse ja e-testi. Lugege läbi materjal ja testige ennast, kas Sa tead, mida teeb Ärianalüütik – kliki siia Faili kujul loe siit: Ärianalüütik
Teenuste juhtimise tsükkel koosneb strateegiast, disainist, juurutamisest, käitamisest ja parendamisest. Strateegias lepitakse kokku, millist teenust luuakse ja miks. Teenuse disainimise protsessiks nimetatakse mitte kujunduse loomist, vaid kogu tsüklit, kuidas teenus luuakse (vt ülesanne allpool). Teenuste juurutamine on uue teenuse kasutuselevõttu puudutavad tegevused, näiteks, kui kool otsustab Microsoft Office asemel hakata kasutama Libre Office´t või pilveteenuseid, siis kõige selle uue ja erineva tundmaõppimiseks viiakse läbi koolitused ja harjutakse uutmoodi asju tegema. Käitamise protsess on tavaline töö keskkonnas ja parendamine on vajalik selleks, et välja tulnud vigu eemaldada. Vahel viiakse läbi ka teenuste uuendamine ehk olemasolevale teenusele lisatakse juurde uusi funktsioone. Parendada saab ja peab lisaks funktsionaalsusele ka kõike muud (käideldavust, mahtusid, turvalisust jne).
Teenuste disaininime on interdistsiplinaarne ehk sellega tegelemiseks on vaja erinevaid teadmisi nii juhtimisest kui ka turundusest, nii uurimistööst kui ka disainist. Eesmärgiks on, et teenused oleks funktsionaalsed, kasutajasõbralikud ja efektiivsust tõstvad, mitte pärssivad.
Vaata videot SA Kutsekoja Youtubest, kus selgitatakse, miks on vaja teenuse disainerit ja kas neid inimesti on Eestisse juurde vaja:
Seotud materjal:
21. sajandi üks põhieesmärk on kasutajasõbralik disain. Soovime, et teenused oleksid mugavad ning lihtsasti kättesaadavad. See ei ole raketiteadus, see on uus norm (Maksu- ja Tolliamet).
Selleks, et pakkuda kellelegi teenust või ettevõttes edukalt äri teha, on vaja erinevaid inimesi/ameteid/rolle. Informaatika gümnaasiumi ainekava laseb mängida läbi erinevaid rolle: projektijuht, teenuste administraator, programmeerija ja testija, disainer, kasutuskogemuse analüütik, sisuhaldaja jt. Käesoleval kursusel keskendume kahele rollile: projektijuht ja teenuste administraator.
Projektijuhiks on isik, kes on vastutav projekti läbiviimise ehk projekti juhtimise eest. Projektijuht tegeleb juhtimisega igapäevaselt – uurib, kuidas on meeskonnal töö läinud, korraldab eelarvestamist ja suhtleb kliendiga. Projektijuht jälgib ajakava täitmist ja vajadusel korrigeerib plaani, et eesmärk saaks täidetud. Heal projektijuhil on juhtimist, analüüsi, suhtlemist ja läbirääkimist, meeskonnatööd ja motiveerimist puudutavad oskused. Väiksemates projektides on tihti projektijuhi amet “kaasuv” ehk seda rolli kannab projektis analüütik või tootejuht, suuremates projektides on enemasti tööle palgatud selleks eraldi inimene.
Projektijuht tegeleb enamasti:
Start-IT ametite andmebaasist leiab IT-projektijuhi ameti põhjaliku kirjelduse ja e-testi. Lugege läbi materjal ja testige ennast, kas Sa tead, mida teeb IT-projektijuht – kliki siia
Faili kujul leiab info siit: IT-projektijuht
Projektijuht peab hästi tundma oma teenuste tarbijaid. Kõrbes liiva müümine ei ole nii edukas kui vee müümine. Selleks, et tundma õppida oma klienti, on mitmeid võimalusi – viia läbi kliendiuuringuid (intervjuud, e-ankeetimine); jälgida, mida teised edukad pakkujad on teinud; või uurida andmebaase ja uuringuid, mille alusel saab teha otsuseid teenuste arendamiseks. Hea teenus on selline, mis mahub rätsepaülikonnana selga paljudele kasutajatele, sellise teenuse välja arendamine võib olla aga üsna aega- ja ressurssinõudev.
Statistikaameti andmebaas on koht, kust leiab muuhulgas infot ka inimeste harjumuste kohta – kliki siia
Leia andmebaasist:
Põnevat statistikat leiab ka siit: https://juhtimislauad.stat.ee/
Projektijuhi roll on hallata ressursse (aega, inimesi). Selleks saab kasutada erinevaid projektijuhtimise tarkvaralahendusi. Kui projekt on väike, võib olla lahenduseks kasutada kontoritarkvara või tabelarvutustarkvara, kui projekt on aga mahukam, siis on abiks internetist leitavad keskkonnad.
Loo projektiplaan 3-kuuliseks veebilehe loomise projektiks ja katseta antud projektijuhtimise info lisamist tasuta veebipõhistesse prohejtijuhtimise tarkvarra. Projekti ajaplaani loomise aluseks on juhtumi kirjeldus.
Valige loetelust üks keskkond (soovituslikult on igal grupil katsetamiseks erinev) ja katseta neisse andmete lisamist vastavalt juhtumi kirjeldusele. Ülesannet võib sooritada ka paaristööna.
Tagasisidena soovime näha ekraanipilte kõigist kolmest keskkonnast (kuhu on juhtum-projekt sisse kantud) ning analüüsi, mida oli kõige parem ja lihtsam kasutada, millised olid keskkonna võimalused ja puudused. Grupid võiks oma kogemust avalikult ka teistega jagada.
Soovituslikud keskkonnad:
Dokumentaalfilm inglise keeles: E-Estonia – a Startup country (48 minutit), 2015.
Eesmärk on luua oma projekti (nt idufirma või e-teenuse idee) jaoks lihtne ja kasutajasõbralik veebileht WordPressis. Ülesanne seob endas teenusedisaini, sisu loomise ja veebilehe struktuuri planeerimise.
Kujuta ette, et lood veebilehte oma ideele, mis lahendab mõne konkreetse probleemi.
Loo oma veebilehele põhistruktuur:
Loo nende lehtede põhjal menüü ja määra see veebilehel nähtavaks.
💡 Soovitus: kasuta WordPressi valmis kujundusteemasid (template) või leheehitajaid (page builder), et veebileht kiiremini ja lihtsamini üles ehitada.
Loo postituste jaoks rubriik „Uudis“ ning lisa järgmised postitused:
1. postitus – projekti tutvustus või uudis
2. postitus – projekti areng või uuendus
3. postitus – lihtsam teadaanne
Postitusi ja lehti luues mõtle:
Salvesta oma loodud veebilehe 3 lehte (Avaleht, Teenused, Kontakt) PDF-formaadis ja esita need Padletis.
Kuidas salvestada leht PDF-ina:
Laadi kõik 3 PDF-faili üles Padletisse.
